Mõtle õige peaga!

Mis on NET-teraapia ja kuidas saab seda kasutada, et abistada inimkaubanduse ohvreid? Sellest räägib saatejuht Krista Lensinile psühholoog ja inimkaubanduse ekspert Roman Krõlov. „Selge on see, et see inimene – inimkaubanduse ohver – on katki ja vajab abi,“ ütleb Lensin. „Kogu selle pika teekonna juures on nendega seotud nii psühholoogid kui psühhoterapeudid, sellega kaasnevad alati teraapiad.“ Üks teraapia liikidest ongi NET ehk narrative exposure therapy. NB! Saade on peamiselt vene keeles.

Mis on FLOW projekt ja kuidas see on seotud inimkaubandusega? Sellest räägib Anna Markina, kes on õigusteaduskonna kriminoloog. „Ma olen selles valdkonnas töötanud pikalt ja ma mäletan, et 10-15 aastat tagasi tööinspektsioon tuli ja kontrollis dokumente ja see oli kõik,“ jutustab Markina, et toona ei osanud ametnikud veel inimkaubanduse vastu samal määral huvi tunda. „Praegu on olukord hoopis teistsugune. Nüüd on tööinspektsioon asutus, kust abi saab, kes teevad koostööd ka politseiga.“

Töötukassa juhtiv konsultant Kristo Roots räägib saatejuht Krista Lensinile, milliseid tugiteenuseid saame pakkuda kolmandate riikide kodanikele, kes on sattunud inimkaubanduse ohvriks. „Väga tihti võivad olla pisidetailid need, mis annavad meile teatud indikaatorid,“ räägib Roots, et enamasti siiski on inimkaubanduse ohvrit keeruline ära tunda. „Aga iga kliendi puhul püüame me lähtuda individuaalsusest – tal on teatud lugu seljataga, tal on omad soovid ja eesmärgid.“

Eesti Pagulasabi tugiteenuste juhtAnu Viltrop räägib saatejuht Krista Lensinile, kuidas on omavahel seotud inimkaubandus ning pagulased ja põgenikud. „Väga sageli aetakse suutmatust edasi liikuda selle süüks, et inimene kannab seda silti „pagulane“ või et ta on nii teistsugune, või et ta on laisk,“ räägib Viltrop. „Mina näen väga sageli, et inimest takistab edasi liikumast igatsus kodumaa järele ja see teadmine, et ta ei saa sinna tagasi minna.“

Jurist Merle Haruoja ja psühhoterapeut ja kriisinõustaja Eda Mölder räägivad saatejuht Krista Lensinile puudega ja erivajadustega inimkaubanduse ohvritest ja spetsiifikast, mis neid puudutab. Mölder räägib loo ühest Venemaa inimkaubanduse ohvrist, kes toodi Eestisse kerjama, kuid kellel puudusid mõlemad jalad. Eesti inimese rahakotirauad läksid kergelt lahti ning summad, mis läbi ohvri kurjategijate taskusse jõudsid, olid väga suured.

Jurist Merle Haruoja on inimkaubanduse ekspert. Ta räägib saatejuht Krista Lensinile, kuidas võideldakse inimkaubandusega Euroopa tasemel. „Inimkaubandus on kummaline, väga varjatud kuritegu,“ ütleb Haruoja. „Kurjategijate eesmärk on muidugi see, et kuritegusid ei avastataks. Et inimkaubanduse ohvrid ei hakkaks rääkima.“

Psühhoterapeut ja kriisinõustaja Eda Mölder ning jurist Ave-Pirjo Paluvere räägivad saatejuht Krista Lensinile, kuidas võideldakse inimkaubanduse vastu Eestis. „Turuplatse, kus pakkumine ja nõudlus omavahel kokku saavad, on Eestis mitmeid,“ selgitab Mölder, et seksiostu vastu võitlejad jälgivad väga mitmeid selliseid netiruume ja neil on väga hea pilt sellest, mis turul tegelikult toimub.

Kuidas kaitseb inimkaubanduse ohvreid Euroopa Liit? Sellest räägib saatejuht Krista Lensinile jurist Ave-Pirjo Paluvere. „On oluline teada, et sa ei pea andma ütlusi enda või oma lähedase vastu,“ selgitab Paluvere, et alati on ohvril õigus teada saada, mis on kirja pandud ning vajadusel paluda tõlgi abi. Õigusi on ohvril veelgi.

Psühhoterapeut ja kriisinõustaja Eda Mölder räägib saatejuht Krista Lensinile, millised on inimkaubanduse tegelikud mõjud nii ohvritele kui ühiskonnale. „Inimene kaotab inimeseks olemise ja temast saabki kaup,“ selgitab Mölder inimkaubanduse olemust kõige lihtsamate sõnadega. „Aga ütelda, et inimkaubandus oleks kerge ja sellest aru saada oleks, kerge – ei ole võimalik. See on keeruline. Aga see tähendab, et me peamegi andma rohkem inimestele teada, mis asi see inimkaubandus on.“