Diginobe

Vaatame tagasi möödunud aastale ja jagame oma digilemmikud. Heidame pilgu ka uude aastasse ning arutleme põnevate uute digitrendide üle. 

Mis on õppija teekond? See on teekond, mille õppija peab läbima, alates õppimisvajaduse tuvastamisest kuni õpitu rakendamiseni. Kogemus hõlmab kõiki hetki, mida õppija kogeb, olgu see siis isiklikult, veebis või mis tahes olukorras, kus ta suhestub otseselt õppekeskkonnaga ja õpperessurssidega. Teades, milline on õppija teekond, oskad paremini õpet planeerida, kasutada vajalikke vahendeid ja viise õppija toetamiseks.

Räägime ligipääsetavusest ja vaatame lähemalt, millised on erivajadused, millega me peame arvestama ja millised on mõned lihtsad praktilised asjad, mida saad kohe kasutusele võtta veebiõppe ja digitaalse õppematerjali loomisel. 

Kättesaadavaid digivahendeid on väga palju. Selleks, et mõista, kas konkreetne digivahend reaalselt õppetöös rakendatav on, läheb palju aega ja energiat. Seetõttu oleme sõnastanud kuus tingimust, mis sind aitavad, kui kaalud, millist digivahendit kasutada. Kuula saadet ja saad teada :)

Interaktiivsed õppematerjalid on võimalus suurendada oma õppijate kaasatust, teha materjal neile huvitavaks. Interaktiivsed õppematerjalid võivad koosneda ühest või mitmest lehest, mis võivad sisaldada teksti, pilte, heli, videot, sealhulgas screencaste, animatsioone, enesehindamise küsimusi ja muid interaktiivseid tegevusi. Saate räägime, miks interaktiivseid materjale luua ja kuidas seda teha.

Sel korral räägime ergonoomikast ehk millised on soodsamaid tegevusviisid ja -vahendid, mis tagavad tegevuse võimalikult suure turvalisuse ja tõhususe. 

Sel korral räägime mikroõppimisest, millise õppimise ja õpetamise viisiga on tegemist, kellele see sobib ja kuidas seda rakendada. Lihtne!

Sel korral räägime õppedisainist ja arutame lahti, keda on vaja hea e-õppe kursuse loomiseks. Kas piisab vaid õppedisainerist või on vaja kedagi veel lisaks. Pakume välja üsna pika nimekirja erinevatest osapooltest, kes võivad olla seotud ühe õppedisaini projektiga. 

Rääkides e-õppest rõhutame pidevalt tekstist erinevaid informatsiooni esitlemise viise – pildid, videod, infograafikud jne. Kas see tähendab, et tekst ja teksti kaudu info edastamise ei ole enam tähtis ja kas see peaks e-õppe puhul üldse ära jääma.

Saates vastame küsimustele:

1. Miks tihtipeale tahetakse tekstist e-õppes loobuda
   
2. Miks siiski tekst on vajalik?
   
3. Kuidas teksti e-õppes kasutada?
   

Sel korral arutleme, kuidas koolitajana saame õppijale olla toeks e-õppes. Mida teha e-kursuse või veebikoolituse ettevalmistamisel, et õppija oleks protsessis toetatud? Mida teha veebipõhiste koolituste käigus, et õppija saaks õppida? Mida teha iseseisva õppimise ajal õppija toetamiseks? 

E-õppega käib kaasas terve hulk müüte. Näiteks see, et e-õpe on igav või siis, et e-õpe on ebaefektiivne ja sobib vaid vähestele. Lükkame need ja mitmed teised müüdid ümber ja toome näited oma e-õppimise kogemustest. 

Arutleme selle üle, mis on hübriidõpe ja milliste väljakutsetega me silmitsi seisame püüdes hübriidõpet läbi viia. Samuti räägime, kuidas õppijaid hübriidõppes toetada ja millised on parimad viisid hübriidõppe rakendamisel.

Enamik meist on viimase aasta jooksul osalenud veebikoosolekutel. Kuidas aga veebikoosolekuid kavandada ja millele võiks tähelepanupöörata sellest saates räägimegi. 

Vaatame tagasi aasta 2020 digilemmikutele. Meie lemmik digivahendid - enam kasutust leidnud digivahendid, aasta kukkujad ja uued tulijad. 

Räägime õppedisaineri tegevusvaldkonnast ja teadmistest, oskustest, mis on selles töös vajalikud. Arutleme ka selle üle, kas koolitaja peaks olema kui õppedisainer ja millal oleks õppedisainerit vaja. 

Räägime visuaalide ja disaini kasutamisest e-õppes ja õppematerjalides üldisemalt. Anname mõnedsoovitused graafilise disaini osas ning räägime lähemalt ka visuaalsest loost ja selle positiivsest mõjust õppimisele. Ja nagu ikka jagame ka viiteid digivahenditele.

Mis on ekraaniäng ja kuidas seda leevendada? Oleme veetnud lugematuid tunde veebiseminaridel ning ilmselt tundnud peale seda väsimust ja tüdimust. Ekraaniäng on veebiseminaride ja videokoosolekute negatiivne kõrvalnäht. Mida saab õppijana teha, et ekraaniängi leevendada ja kuidas koolitajana õppijaid ja ennast sellest säästa.

Kurja näoga suunamudija õpetamises ehk kuidas COVID-19 on muutnud koolitamise ja õpetamise jäädavalt. Saate eesmärgiks on võimaldada meiega koos mõelda võimaluste üle, mida eriolukorrast kaasa saime.

Tagasiside on õppeprotsessis õppija jaoks äärmiselt oluline. Koolitaja jaoks on tagasisidestamine aga üsna mahukas ja keerukas töö. Sel korral arutleme, milline tagasiside on õppijat toetav ning milliseid võimalusi digivahendid loovad tagasiside andmise juures. 

Videoloeng on hea vahend õppes kasutamiseseks mingi informatsiooni edastamiseks. Kuid selleks, et see ka õppijaid toetaks ja nad saaks sisule täielikult pühenduda, on hea mõningaid tehnilisi ja sisulisi aspekte tähele panna.

Saates räägimegi, millistel juhtudel videoloengut kastutata, kuidas seda ette valmistada ja teha. Mida tähele panne, kui kasutada „rääkiva pea“ pilti ning milliseid tehnilisi vahendeid me soovitame.

Virtuaalsetes õppekeskkondades õppimine ei ole sama, mis klassis õpe ning vajab põhjalikku kavandamist. Saates arutleme selle üle, kuidas veebipõhist õpet kavandada ja millistele aspektidele kindlasti mõelda. 

Sel korral vaatame tagasi, kuidas Diginobe sündis ja mis me sellest oleme õppinud. Arutleme ka selle üle, kuidas podcasti luua ja mida selleks vaja on. 

Hindamise kavandamist ja läbiviimist koolituses hindavad koolitajad kõige keerulisemaks. Samas on hindamine igasuguses õppes tähtis, sest ainult selle järgi saame me koolitajatena otsustada, kas õppe-eesmärgini on jõutud ja õpiväljundid on saavutatud. Tänases saates räägime erinevatest hindamistüüpidest ning sellest, milliste digivahenditega neid erinevad hindamise saab läbi viia.

Veebiseminarid on tuttav ja tõhus viis mingi teabe edastamiseks. Seda on edukalt kasutanud ettevõtted toodete ja teenuste presenteerimisel. Aga samuti on see laialdaselt kasutusel erinevates õppe- ja koolitusasutustes õppimist võimaldava meetodina. Kuidas viia läbi veebiseminare ja millist tarkvara selleks kasutada?

Koolitaja kohver sisaldab lisaks digitaalsetele vahenditele ka hulgaliselt füüsilisi ja käega katsutavaid vahendeid. Milliseid vahendeid meie kasutame ja miks? 

Saates arutame, mis on see hinnaline valuuta ehk meie andmed; kas tasuta lõunaid ehk siis tasuta tarkvara on üldse olemas, mis on tegelikult selle hind? Ka arutama, kuidas me endast teadlikult ja teadmatult jälgi maha jätame ja mida nende jälgedega võib korda saata? Millised on need kõige tavapärasemad turvalisuse intsidendid, mis meid kõiki võivad tabada? Ja muidugi ka häid nõuandeid, kuidas ohtusid vältida ja kui halb on juba juhtunud, kuidas turvaliselt käituda?

Milliseid õppematerjale ja kuidas saab erinevate digivahenditega luua? Uurime õppematerjalide liigitust ning anname ideid, milliste vahenditega õppematerjale koostada.

Räägime e-õppekeskkondadest ja kuidas koolitajana sobivat valida. Milliseid e-õppekeskkondi enim kasutatakse ning mis on nende

võimalused aga ka piirangud? 

Kuuendas saates keskendub Diginobe õpetava inimese õppimisele. Räägime nutikate tehnoloogiate õppimisvõimalustest nii internetis kui ka internetist väljas. Kuula saadet ja saa teada, mida teha selleks, et diginobedaks saada ja jääda!

Kui õppijad asuvad digimaailmas toimetama, kas nad on siis pärismaalased või immigrandid? Või on nad külalised ja residendid? Neist metafooridest on selles saates juttu ning lisaks arutleme ka selle üle, milline on koolitaja roll. 

Digivahendeid, mida ise kasutame koolituste ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel ning lisaks digivahendid professionaalseks arendamiseks. Milliseid digivahendid kasutame, kuidas neid kasutame ja miks kasutame?

Saates tuleb juttu digivahendite liigitusest ja sellest kuidas digivahendites koolitajana orienteeruda. Arutleme selle üle, mis on peamiseks digivahendite valikukriteeriumiks ehk mille järgi digivahendit valida? Lisaks jagame viiteid paljudele erinevatele digivahenditele, mida koolituses kasutada. 

Kuidas õppimine on muutunud tänu tehnoloogiale ja tehnoloogia abil? Kuivõrd on see koolitaja valik, kas kasutada digivahendeid? Kas põhjus on alati see, et digivahendid lisavad õppetöösse „tulevärki“? Millised on konkreetsed digivahendid, mille kasutamist tasuks kohe proovida?