Globaalsed eestlased

Head sõbrad

Taskuhääling “Globaalsed eestlased” tõi aastatel 2016-2023 kuulajateni 100 silmapaistva eestlase loo. Igas saates küsis sarja käivitaja ja saatejuht (pea) igalt külalistelt ühe küsimusena “Milline on sinu soov Eestile järgmiseks 100 aastaks?”

Vabariigi 105. sünnipäeval toome teieni siia erisaatesse kogutud külaliste vastused sellele küsimusele.

Taskuhääling “Globaalsed eestlased” tõi aastatel 2016-2023 kuulajateni 100 silmapaistva eestlase loo üle maailma.

Igas saates küsis sarja käivitaja ja saatejuht Rainer Sternfeld (pea) igalt külalistelt ühe küsimusena “Kui sul tekib võimalus kirjeldada Eestit, siis milline on Eesti?”

Tänasesse erisaatesse olemegi kogunud külaliste vastused sellele küsimusele. Iga eestlane on omal moel diplomaat ja igaüks meist Eesti nägu ning nendest vastustest joonistub kokku ilus ja eriilmeline pilt riigist, millega igaühel on oma suhe.

Head kaasamõtlemist
Saatesarja “Globaalsed eestlased” toimetus

Michael Pärt on töötanud nii produtsendi kui mängufilmide muusika toimetajana ning teinud koostööd selliste Oscari ja Grammy artistidega-suurnimedega nagu Francis Ford Coppola, Björk, režissöör Peter Jackson, helilooja Howard Shore, jt. Ta on Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees.

Michael on sündinud 1977. aastal Tallinnas, kuid emigreerus 1980ndal aastal koos perega Austriasse, kust suunduti edasi Saksamaale. Ta on lõpetanud kiitusega Londoni Kingstoni ülikooli filmi- ja  telemuusika magistriprogrammi ning tema tööd nii filmi- kui plaadimuusika taustajõuna on viinud teda maailma eri paikadesse, riigist riiki. Ta on elanud, õppinud ja töötanud nii Saksamaal, Inglismaal, Islandil, USAs, Taimaal kui Uus-Meremaal.

Aastal 2008. naasis ta Eestisse, et aidata arhiveerida ning korrastada isa Arvo Pärdi  loomingut. 2013. aastal sai alguse keskuse teekond uue majani, mille protsessis on Michael  nõukogu esindajana aktiivselt osalenud. Peale keskuse avamist avalikkusele 2018. aastal on  tema eesmärk olnud luua tihedamaid koostöösuhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning  leida keskusele rohkem toetajaid ka erasektorist.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Saksamaal ja esimesest külaskäigust Eestisse,
• Kuulmise järgi klaveri õppimisest,
• Ülikooliaja aktiivsusest ning teekonnast filmimuusikani,
• Muusikamaailma suurimate tähtedega koos töötamisest,
• Eesti muusika ainulaadsusest ning
• Arvo Pärdi Keskuse ideest kuni rajamise, haldamise ja jätkusuutlikuks tegemiseni.

Ilmi Villacis (Luhats) on Soome Kirjanike Liidu esinaine, kes on 1969. aastal Tartus sündinud ning 1983. aastast Soomes elanud eestlane. Ta on pika kogemusega kultuurivaldkonna juht nii kirjanduse, hariduse kui kunsti vallas, kes on töötanud nii Soome kui Eesti välisministeeriumite ning erinevate avalike kui kolmanda sektorite organisatsioonide heaks, sh Soome Lugemiskeskuse juhatajana ning Soome kultuuri- ja teadusinstituutide koostööliidu juhatajana.

Ta on esinenud arvukates raadio-, tele- ning trükimeedia väljannetes, et mõtestada keele ning kirjanduse olulisust kultuuri ning empaatia arendamisel. 2019. aastal oli Ilmi Finlandia kirjandusauhinna ilukirjanduse kategooria eelzürii juhataja.

Ilmi on lõpetanud Helsingi ülikooli magistrikraadiga filosoofias folkloristika erialal ning täiendanud end Helsingi ärikolledžis juhtimise erialal.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Tartus ja Tallinnas
• Nõukogude Eestist Soome kolimisest 1984. aastal
• Huvist ja õpingutest kultuurikunsti vastu
• Mälestustest ajalooliste momentide juures olemisest
• Karjäärist Soome välisministeeriumist Soome Kirjanike Liidu juhiks saamisest
• Lugemisest, lugemusest ja lugemise olulisusest Soomes ja Eestis
• Kirjanduse, kirjanike ja raamatumüügi olevikust ja tulevikust

Maris Tali on füüsika doktorikraadiga kosmosetehnoloogia teadlane ja elektroonika insener, kes hetkel töötab Euroopa Kosmoseagentuuris elektroonika insenerina. Varasemalt on Maris töötanud teadlasena CERNis, elektroonika insenerina Hollandi firmas Ampyx Power, ülikooli kõrvalt tehnikuna ettevõttes Infocare ning olnud ka varem paaril korral praktikant CERNis.

Maris omandas bakalaureuse ja magistrikraadi Oslo Ülikoolis elektroonika erialal. 2019. aastal kaitses Maris doktorikraadi füüsikas Jyväskylä ülikoolis Soomes, uurides radiatsiooni mõju elektroonikale (Single-Event Radiation Effects in Hardened and State-of-the-art Components for Space and High-Energy Accelerator Applications). Doktoritöö valmis koostööprojektina Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA), CERNi ja Jyväskylä ülikooli vahel.

Lisaks on Maris saanud 2016. aastal Jean-Marie Palau auhinna parima tudengi teadusartikli eest RADECSi konverentsil. 2022. aastal kandideeris ta Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudi programmi, kus läbis edukalt esimesed voorud, kuid lõplikku koosseisu seekord valituks ei osutunud.

Vabal ajal meeldib Marisele kaljuronimine, lohesurfamine ning lumelauaga sõitmine.

Selles saates räägime

• Tudengielust ja võimalustest Norras
• Magistritöö teema valimisest, et minna CERNi
• Argipäevast Euroopa Kosmoseagentuuris ja laboris töötamisest
• Võimalustest alustada karjääri ESAs
• Kosmosetööstuse praegustest väljakutsetest
• Eesti võimalustest ja oskustest kosmosetööstuses
• Suuremad riskide kosmosevaldkonnas
• Astronaudiks kandideerimisest

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up’ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega.

Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige.

Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel
• Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks
• Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas
• Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost
• Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori
• Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten

Timo Palo on polaaruurija ja -rändur, teadlane, meteoroloog ning fotograaf. 2008. aasta kevadel suusatas ta koos norralase Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ning 2012. aastal 22. aprillist 3. juulini läbisid nad koos 1620 km pika retke põhjapooluselt üle Põhja-Jäämere Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile omal jõul esimeste inimestena maailmas. Selle retke eest kanti mehed 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse ning Palo ja Tholfsen pälvisid polaarekspeditsiooni eest polaarmaailma kõrge tunnustuse - Ernest Shackletoni auhinna. Tegemist on suure tunnustusega silmapaistva, uudse ja piire ületava ekspeditsiooni eest, mille eesmärgiks oli innustada ka uusi avastajaid tegema retki tundamatusse. Sellest retkest kirjutas Timo ka 2014. aastal raamatu: “Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”.

Timo on õppinud Tartu ülikooli tehnoloogia- ja loodusteaduskonna doktorantuuris ning kirjutanud doktoritöö teemal: “Õhutemperatuuri inversioonid Arktikas: nende sesoonse ja territoriaalse leviku iseärasuste ning nende kujunemise ja püsimise mehhanismide analüüs.” Timo foto “Teadlased jääl” on võitnud  rahvusvahelise Nature fotokonkursi 2017. aastal ja tema salvestatud Antartika loodushääli kasutas Raun Juurikas ning komponeeris heliteose “Antartika 200”, mis esitati Jazzkaarel 2020. Lisaks on Timo töötanud president Kersti Kaljulaidi kliimanõunikuna.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Võrus ja varajastest huvidest talispordi vastu,
• Geograafiaõpingutest Tartu Ülikoolis,
• Planeedi vähesest uurimisest ja kuidas polaaralad on justkui kosmos Maa peal,
• Kogemusest tudengina prantsuse teadlaste laeval,
• Alaskale eelnenud uurimisprojektides
• Kõige pingelisematest hetkedest 2012. a retkel,
• Ning kuidas panna riigid keskenduma väärtustele peale majanduskasvu.

Andres Viisemann on LHV panga kaasasutaja, LHV nõukogu liige ning LHV pensionifondide juht. Oma varastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka, millest sai taasiseseisvunud Eesti üks esimesi edulugusid. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, mõned aastad hiljem majanduse magistrantuuri Prantsusmaal rahvusvahelises majanduskoolis INSEAD.

1999. aastal asutas Andres ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest kasvas välja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank, mis on täna hoiuste mahult Eesti suuruselt kolmas pank ning laenumahtudelt neljas. Samas on LHV suurim maaklerteenuse osutaja NASDAQ Balti börsil ning LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut ligi paarisajale rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad makseteenused klientideni üle terve maailma.

Andres on elanud nii Jaapanis kui Portugalis ning on ka aktiivne purjetaja. 2021. aastal saavutas nende paatkond koos vendade Tõnistega SB20 klassi maailmameistrivõistlustel Portugalis kolmanda koha ja Masters arvestuses kuldmedali.

Selles saates räägime

• Rahulikust lapsepõlvest ja keskkonnast, kus oli võimalik arutada
• Teise võimaluse andmisest ja saamisest
• Õpingutest Tartu Ülikoolis ja lõpueksamist, mis toimus rahareformi ajal
• Karjääri algusest Eesti Pangas ja jätkumisest Hansapangas
• Äri tegemise õppimisest ja innovatsioonist ning saadud õppetundidest Hansapangas
• Ise informatsiooni otsimisest ja leidmisest, millel oleks kestvam tähendus
• Majandusest erinevate nurkade alt
• Kogemustest Prantsusmaal, Jaapanis ja Portugalis

Marika Blossfeldt on tantsija, koreograaf, tunnustatud tervisliku toitumise ekspert, kundalini jooga õpetaja, kunstnik ning Polli talu perenaine. Tema pere kolis Saksamaale Düsselfdorfi, kui ta oli pooleteiseaastane. Ta on õppinud Rootsis tekstiilidisaini ning Berliini ülikoolis maalimist. Paralleelselt tegeles Marika kaasaegse lavatantsuga, mis viis ta New Yorki, kus 1980.-1990. aastatel sai temast tantsulavadel tunnustatud solist. Seal hakkas tegelema ka koreograafia ning lavastamisega ning avastas enda jaoks kundalini jooga.

Marika jagab oma elu kahe koha vahel – suviti Pärnumaal Pivarootsi lähedal Polli talus ja talviti New Yorgi osariigis Beaconi nimelises väikelinnas.

Polli talust on saanud tunnustatud loominguline keskus. Seal juhendab ta suvekuudel jooga- ja terviselaagreid ning loomefestivale. Kirgliku terviktoidu kokana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste laual oleks võimalikult kvaliteetne ja maitsev toit. Tema erapraksis Delicious Nutrition on pühendatud teadlikkuse avardamisele toidu ning eluviisi sügavast mõjust meie tervisele.

Ta on lavastanud tantsuetendusi “Kaleva”, “Emapõlv”, “Lindnaise vaim”, “Elu ja surma tangod: kingake, kingake” ning “Kivikell”. Marika on kirjutanud mitmeid raamatuid tervislikust toitumisest, sh „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu” (2009), mis on ilmunud ka ingliskeelsena “Essential Nourishment. Recipes from my Estonian Farm.” (2011), „Looduslik toit. Ehe ja tervendav” (2014) ja “Cooking with Marika. Clean cuisine from an Estonian Farm” (2020).

Selles saates räägime

• Mitmekesistest tekstiili- ja kunstiõpingutest Ameerikas, Rootsis ja Saksamaal
• Tantsu ja lavastamiseni jõudmisest
• Tantsustiilidest 80ndate ja 90ndate aastate New Yorgis
• Esimestest külaskäikudest Eestisse
• Eesti päevade korraldamisest New Yorgis
• Polli talu ostmisest ja arendamisest
• Kundalini jooga maale toomisest ja teadlikust toitumisest

Paavo Järvi on Grammyga auhinnatud maailmakuulus dirigent, kes töötab Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina ja muusikalise juhina. Lisaks veab ta Zürichis Dirigentide Akadeemiat. Ta on ka Jaapani NHK sümfooniaorkestri audirigent ning alates 2004. aastast on ta töötanud Bremeni kammerfilharmoonia kunstilise juhina Saksamaal, kus ta on keskendunud Beethoveni, Schumanni, Brahmsi ning Haydni projektidele.

Ta on olnud seitse aastat Orcestre de Paris peadirigent ja kunstiline juht; Pärnu Muusikafestivali ning Eesti Festivaliorkestri asutaja, mida on saatnud ülemaailmne edu. Enne seda oli tal seljataga kümneaastane ametiaeg Cincinnati Sümfooniaorkestri muusikalise direktorina, jättes pärandiks rohked turneed ja 16-albumilise diskograafia.

2019. aastal nimetas Saksamaa Opus Klassik Paavo Järvi Aasta Dirigendiks. Grammy auhinna võitis maailmakuulus dirigent Sibeliuse kantaatide eest koos ERSO-ga. Lisaks on teda tunnustatud Prantsusmaa Commendeur medaliga muusikaarengu panuse eest Prantsusmaal, Sibeliuse medaliga Sibeliuse muusika maailmale tutvustamise eest ning Eestis 2013. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Selles saates räägime

• Muusika keskel üles kasvamisest ja loogilise jätkuna dirigendiks saamisest
• USA-sse minemisest ja õpingute alustamisest seal
• Dirigeerimise õppimisest ja eripäradest
• Muusika kuulamise erinevatest viisidest
• Karjääri algusest ja arengust
• Erinevate orkestrite ja kooride eripäradest riigiti
• Jaapani ja Lõuna-Korea publikutest
• Eesti Festivaliorkestri loomisest ja arendamisest

Kersti Kaljulaid on Eesti Vabariigi viies president, kelle lugu on inspiratsioon töökusest, nutikusest, sirgeselgsusest ja iseseisvusest.

Presidendina on ta toonud esile ühiskonna valupunkte koduvägivallast sõnavabaduseni, Eesti julgeolekust, energiajulgeolekust ning tehisintellekti võimaliku ohuni. Temast on kujunenud hinnatud kõneleja erinevatel kõrgetasemelistel foorumitel nii digi-, julgeoleku-, välispoliitika teemadel kui laiemalt ühiskondlike muutuste mõtestaja ja analüüsijana.

Selles saates räägime

• Kasvamisest ema ja vanaemaga ning varasest vastutuse võtmisest
• Loodussõprade ringi kuulumisest ja sealt tulnud võimalustest
• Üliõpilasajast Tartus Eesti taasiseseisvumise aastatel
• Karjääri algusest teaduses ning edasi liikumisest erasektorisse
• Meeldejäävamateist tegudest Mart Laari nõunikuna, Iru elektrijaama direktorina ning audiitorina Euroopa Kontrollikojas
• Presidendiks saamisest, valearusaamistest presidendi rollist ja õmblusteta ühiskonnast
• Eesti ühiskonna empaatiast ja arengust, võrdusest, võrdõiguslikkusest
• President Kersti Kaljulaidi fondist

Oskar Metsavaht was born and grew up in Caxias do Sul, a city in Rio Grande do Sul state in Southern Brazil. His paternal grandparents came from Estonia to Brazil ("Metsavaht" meaning "forest guardian" in Estonian). His father was a doctor and his mother was a teacher of philosophy. He graduated from the University of Rio de Janeiro with a degree in medicine and later worked as a physician. Later on in life, he became interested in clothing design as inspired by his multiple trips to mountain peaks. Oskar's work expresses the theme of preserving the forest, water and the empowerment and protection of the peoples of the forest, which he largely attributes to his Estonian roots. He is the founder and creative director of the brand Osklen, recognized as one of the forerunners of the New Luxury concept that strives for the fusion between ethics and aesthetics and advocates conscious fashion through the adoption of sustainable practices. He has also held exhibitions, shot documentaries and he has been appointed the UNESCO's Goodwill Ambassador for his work on preserving the Amazon rainforest.

In this episode, you’ll hear us talk about…

• his upbringing in a family of natural scientists and artists, between physics and philosophy;
• his student years studying medicine in South of Brazil in 1970s-1980s;
• the first time he visited the Amazon rainforest and the impression it left on him;
• the hints of minimalism from his Estonian background that he has incorporated into his maximalist Brazilian self-expression;
• how his clothing is not fashion but equipment;
• how fashion is actually a communication tool of society;
• how his creative process is triggered;
• the difference between art and design;
• and that he thinks creativity is a weapon that Estonians can never be stripped of.

Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt.

Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus.

Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal.

Saates räägime

• Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest
• Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris
• Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu
• Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise
• Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest
• Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest
• Loovuse mõtestamisest

Bo Vilhelm Henriksson on tunnustatud soomerootslasest tippjuht ja ettevõtja, kes tuli Soomest Eestisse kohe peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tema eestvedamisel asutati 1991. aasta viimasel päeval AS ABB. Järgneva 25. aasta jooksul ehitas ta üles Baltimaade rahvusvahelise organisatsiooni ning äri, millest sai regiooni tööstuse ning välisinvesteeringute lipulaev ning kohalike inimeste jaoks võimalus töötada maailmatasemel organisatsioonis, kus töötab 110 000 inimest. Ülemaailmse energeetika- ja automaatikaettevõtte jaoks sai Bo juhtimisel Eestist üks võtmekeskuseid tuulegeneraatorite, sagedusmuundurite, elektriautode laadimise jm valdkondades. Selle käigus koolitati välja mitutuhat tootmisspetsialisti, inseneri ning juhti.

Saates räägime

• Lapsepõlvest soomerootslasena Soome saarestikus kasvamisest
• Huvist elektriinseneeria vastu, õpingutest ja karjääri algusest
• Esimesest kontaktist Eestiga ja siin Harju Elektriga koostöö alustamisest
• ABB algusest ning Eestisse kolimisest selle üles ehitamiseks
• Vaba Eesti esimestest aastatest ja kiirest arengust
• Meeskonna arendusest ning juhtimisest
• Olulisematest projektidest ABB Baltimaade ajaloos
• Eestist

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor.

Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris.

Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Viljandis
• Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest
• Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest
• Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis
• Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi
• Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel
• Balkani rahvuste omavahelistest suhetest

Märt Lume on ettevõtja, mängudisainer ning haridusinvestor. Ta oli esimene töötaja Stewart Butterfieldi mängu “Glitch” juures, mille arenduse kõrvalproduktina loodi kommunikatsioonitööriist, millest kasvas välja Slack. Slackist sai maailma üks kõige kiiremini kasvav majandustarkvara. See on üks 2010ndate märkimisväärsemaid ettevõtte arendamise lugusid, kus ühest läbikukkunud ideest sai üks edukamaid ettevõtteid.

Märt Lumel on kirev teekond, kes on jäänud truuks oma mänguarenduse kirele, kuid on samuti hakanud ka hariduse toetajaks ning praegu ehitab haridustehnoloogia ettevõtet Futuclass, mille eesmärk õpetada põhikooliastmele keemia ja füüsika põhialuseid, kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogiat.

Ta on eri aegadel elanud Lätis, USAs, Kanadas, Brasiilias, Ukrainas ja Saksamaal.

Saates räägime

• Lapsepõlvest Tartus ja Miina Härma Gümnaasiumi kogukonnast
• Õpingutest Riia Majanduskoolis, millele järgnes lühike karjäär USA-s pangas töötades
• Puusepa tööst USA idarannikul
• Kuhu jõuavad tulevikus mängude maailm ja kuidas luua kasulikku sisu?
• Burning mani kogukonnast ja selle kümnest põhimõttest
• Kogemustest tipptasemel meeskondades töötamisest
• Kas me elame ise ka simulatsioonis?
• Isiklikest eesmärkidest ja kümnest suurest reisist

Riina Ruth Kionka on edukas ja silmapaistev diplomaat. Ta on üks neljast Eesti diplomaadist, kellest on saanud EL-i suursaadik, olles hetkel suursaadik Pakistanis, varasemalt on ta aga sama ametit pidanud Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Riina on sündinud USA-s Detroidis. Ta vanavanemad põgenesid eestist USAsse, ema on eestlane ja isa saksa päritolu ameeriklane. Riina on omandanud USA-s James Madisoni Kolledžist kaks bakalaureusekraadi: saksa kirjanduses ja rahvusvahelistes suhetes. Edasi astus Riina Columbia Ülikooli, kust tal on magistrikraad politoloogias ja doktorikraad väitekirjaga “ÜRO, OSCE ja Euroona Nõukogu mõju Eesti rahvuspoliitikale 1988-1999” .

Ta on töötanud Raadio Vaba Euroopa analüütikuna, mitmel positsioonil Eesti Välisministeeriumis (osakonna juhataja, suursaadik Saksamaal, asekantsler) ja ta oli kaasatud ka Vene vägede Eestist väljaviimise läbirääkimistesse. Peale tööd Välisministeeriumis liikus Riina tööle EL institutsioonidesse, töötades transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis. Euroopa Nõukogu presidendi Donald Tuski välispoliitika nõunikuna tegeles Riina pagulaskriisi, terrorismi kriisi, Vene agressiooniga Ukrainas, olukorraga Kreekas ja Brexitiga.

Riina on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi, Välisministeeriumi teenetemärgi ja Eesti eluaegse suursaadiku diplomaatilise auastme. Politico nimetas Riinat üheks olulisemaks isikuks Eesti EL-i nõukogu eesistumise ajal. Ta on üks Eesti Välissuhete Nõukoja asutajaliikmetest.

Selles saates räägime

• Kasvamisest ja ülikooliõpingutest Ameerikas
• Praktikast Raadio Vaba Euroopas Toomas Hendrik Ilvese juhendamisel
• Esimesest külaskäigust Eestisse
• Mälestustest Eesti taasiseseisvumisel ja tolleaegsest tööst ajakirjanikuna
• Eesti välisteenistusse tööle tulekust ja arengust
• Euroopa Liidu suursaadiku positsioonist ja inimõigustega tegelemisest

Jüri-Mikk Udam on Eesti tippsõudja, Harvardi lõpetanud mehaanikainsener ja haridus-startupi Harimik asutaja. Ta on sündinud Tallinnas ning lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Pärast keskkooli läks ta õppima USA-sse ning lõpetas Harvardi ülikooli cum laude.

Jüri-Mikk saavutas sõudjana 2021. aastal Tokyo OM-il 6. koha (neljapaadis) ja 2012. aastal Londoni OM-il 13. koha (kahepaadis). 2012. aastal tuli ta kahepaadis U19 klassis Euroopa meistriks. Ta on võitnud EM-il pronksmedali ning maailmakarika etapi esikohti. Lisaks on ta osalenud mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ja universiaadidel.

Jüri-Mikk on saanud Vabariigi Presidendi noore sportlase preemia ning teda on tunnustatud Tallinna parima meessportlase tiitliga aastal 2021.

Kahe olümpia vahelisel ajal töötas ta ühel suvel Anderson Research Groupis Cambridge’is Massachussettsis, kus ta arendas atmosfäärilise osooni mõõteriista ning ehitas selle prototüübile, mille kosmosesse lansseerimiseks sai tema rühm ka NASA grandi. Ta on töötanud ka Eesti Energias vesiniku valdkonna projektijuhina.

Tema asutatud haridusidufirma Harimik eesmärk on muuta matemaatika õppimine põnevaks ja kergelt kättesaadavaks lühikeste eestikeelsete videoklippide abil. 2022. aasta septembri algusest liitus Jüri-Mikk programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kollektiiviga, et kaasa aidata täiskasvanute ümberõppele ja konkurentsivõimele tänapäeva majanduses.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvemälestustest Tallinnas ja erinevatest hobidest läbi aegade
• Prioriteetide seadmise oskusest
• Kuidas Jüri-Mikk pidi ettevalmistusega endast kõik andma, et Tokyoni jõuda
• Suvisest uurimistööst Andersoni uurimisrühmas ja arendatud atmosfäärilise osooni mõõteriistast
• Vesiniku tarbimisest ja tulevikust Eestis
• Harimiku ideest ja vajadusest
• Kood / Jõhvi suurest ambitsioonist ja Jüri-Miku panusest
• Küsimuse saab vastus, kui Eesti oleks ettevõte, siis mitmendal kohal ta maailmas oleks

Tartus kasvanud Liisa ütleb enda kohta, et ta on pühendunud inimõiguste ja demokraatia kaitsele, olenemata nende väljendusvormist. Nii on ta töötanud ajakirjanikuna ja kommunikatsioonistrateegina, panustades muu hulgas arengukoostöö, riigikaitse, inimõiguste valdkonnas. Näiteks on ta aastaid õpetanud kriitilist mõtlemist ja argumentatsiooni ning panustanud kooseluseaduse lobistamisesse.

Ta pani aluse Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse valdkonna analüüsivõimekusele ja olnud ametis NATO küberkaitsekeskuse juhtkonnas. Lisaks on Liisa vastutanud veerandi e-riigi küberturvalisuse eest valdkonna infoturbejuhina siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) ja töötanud infoturbeosakonna juhina. Ta on oma tegevuses keskendunud inimõiguste ja Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroos.

Liisa töötab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis riikliku küberpoliitika juhina. See tähendab, et tema tiim teenib eesmärki, et meie kõigi ühine digitaalne eluviis ka turvaline oleks.

Liisa on elanud Inglismaale, USA-s ja Norra. Aasta enne koroonat veetis ta Arizona osariigi ülikooli McCaini instituudis keskendudes valimiste ning demokraatia selgroo info- ja küberturbe küsimustele.

Selles saates räägime

• Põnevast lapsepõlvest Tartus ja tugevast vanaema eeskujust
• Keskkooli kandideerimisest Inglismaal ja keskkooli lõpetamisest nii seal kui Eestis
• Mitmekordsest Ameerikast tagasi tulemisest ning tähelepanekutest Eesti kohta
• Ajakirjandusest ja kommunikatsioonist küber- ja digitemaatikasse suundumisest
• Erinevate valdkondade enesekaitseinstinktidest
• Turvaliste valimiste korraldamisest Eestis ja mujal

Indrek Park on Indiana Ülikooli indiaaniuuringute instituudi ja sama ülikooli keeleteaduskonna teadur ning Fort Bertholdi indiaanireservaadi nueta (mandani) keele initsiatiivrühma lingvist. Ta uurib peamiselt Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeli ning on aastaid teinud välitöid Ameerika põlisasukatest hõimude seas, kirjutanud keeleõpikuid, pidanud väikekeeltest loenguid ja aidanud luua neile kirjakeeli.

Park on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi Tartus ning tal on bakalaureusekraad ajaloo ja etnoloogia erialal Tartu Ülikoolist. Ta on õppinud tiibeti keelt ja kultuuri Vähemusrahvuste Keskülikooli magistrantuuris Pekingis ning tal on doktorikraad keeleteaduses Indiana Ülikoolist Ameerika Ühendriikides.

Tema doktoritöö põhines kuus aastat väldanud välitöödel, mille käigus ta dokumenteeris hääbuvat hidatsa keelt. Lisaks on ta töötanud lakota ja assiniboini ning viimaste arikara ja mandani keele kõnelejatega.

Park on õpetanud hiina keelt Indiana Ülikoolis ning arikara keelt Fort Bertholdi kolledžis. Lisaks on ta juhendanud lakota, hidatsa ja mandani keele kursuseid. Ta on koostanud mitmesuguseid õppematerjale, millest mahukaimad on 2200-leheküljeline hidatsa keele sõnaraamat ja lakota keele õpikute sari keskkoolile. Parki tegevusest mandani keele uurimisel räägib Liivo Niglase 2020. aastal valminud dokumentaalfilm "Keelepäästja".

Lisaks eesti keelele valdab Park erineval tasemel hiina, tiibeti ja korea keelt ning mitut euroopa ja indiaani keelt.

Selles saates räägime

• Kasvamisest keeleõpetaja ja polaarteadlase peres
• Laulmisest kooris, mis avas uksed reisidele soome-ugri rahvasteni
• Tiibeti ja hiina keele õpingutest Tartus ja Hiinas
• Teekonnas Põhja-Ameerika keelteni
• Pidevalt muutuvast keelte arvust
• Keelte ja murrete erinevusest ning põhjustest, miks on üks hiina keel
• Kuidas aja mahavõtmise reisid aitavad midagi uut avastada?
• Miks keelte ja kultuuride püsimise eest võidelda, kuid teisalt keeled rahule jätta?
• Uute sõnade loomisest
• Kuidas eestlased on Euroopa indiaanlased, aga miks see varsti võib muutuda?

Merja Pukari on doktorikraadiga Rootsis elav ja töötav tuumaenergeetik. Ta töötab Rootsi energeetika kontsernis Vattenfallis tuuma valdkonna nõunikuna. Ta on ka Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, kus hoolitseb tuumatehnoloogia kompetentsi arendamise ja õpetamise eest Rootsi kõrgkoolides Rootsi tuumatehnoloogia programmide jaoks.

Varasemalt on Merja töötanud Rootsi tuumaenergeetika firmas Studsvikis projektijuhina, Rootis Kuninglikus Tehikaülikoolis teaduri ja õppejõuna ning käinud praktikal Eesti Energias ja ABB-s. Lisaks on Merja olnud juhatuse liige organisatsioonis European Nuclear Society Rootsi saadikuna (2017-2020) ning teinud teadustööd Jaapanis kohaliku aatomiagentuuri juures (2016). Merja on üks Fermi Energia asutajatest, Fermi Energia eesmärk on arendada ja võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike tuumaenergia moodulreaktor.

Merjal on bakalaureusekraad TTÜ energeetikateaduskonnast, magistri- ja doktorikraadi omandas ta Rootsi kuninglikus tehnikaülikoolis KTH tuumaenergeetika vallas.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Sakus ning lähedaste mõjust
• Valikust minna inseneriks õppima pragmaatilistel põhjustel
• Kuidas tekkis huvi tuumaenergeetika vastu?
• Tuumaenergeetika muutumisest viimasel ja tulevasel 20 aastal
• Veahinnast ja arendustsüklist väiksemate tuumajaamade arendustel
• Otsustamisest ja otsustamatuses tuumaenergeetika valdkonnas
• Tuumaenergeetikasse suhtumisest ja selle planeerimist Rootsi näitel

Adam Rang is a third generation Estonian born in the UK. Since moving to Estonia in 2016, Adam helped develop Estonia’s E-Residency programme as its Chief Evangelist and has since worked for the Estonian government to help promote Estonia internationally in English, including for the Office of the President.

He also started his own company to help develop Estonia’s sauna industry, by exporting Estonian sauna design and technology, as well as traditions. Since the start of Russia’s full scale war in Ukraine, Adam has pivoted more towards counterpropaganda for Estonia, including as a member of Kaitseliit’s cyber unit.

He started his career in South Africa in journalism before switching to PR and working in the British defense industry. Adam has graduated from the University of Cape Town in the field of Social Sciences, Politics and Gender Studies in South Africa.

In this episode, you’ll hear us discuss:

• Adam’s early engagements with Estonia
• University years in Cape Town
• How did he become the chief evangelist for the e-residency programme?
• How did he fall in love with saunas and where is the best sauna in Estonia
• Getting the Estonian word leil into English
• A secret of the best sauna

Luukas Kristjan Ilves on Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler (mitteametlikult nimetatakse seda riigi IT-juhi ametikohaks; ingl Government CIO ehk Chief Information Officer). Ta on digipoliitika ning küberturbe ekspert, kes on varasemalt töötanud nii Guardtime’i strateegiajuhina kui mõttekoja Lisbon Council asejuhi ning vanemteadurina.

Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus juhtis Luukas digipoliitika tiimi ja programmi Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Samuti on Ilves töötanud nii Riigi Infosüsteemi Ametis kui Kaitseministeeriumis. Luukasel on bakalaureusekraad Stanfordi ülikoolist rahvusvahelistes suhetes.

Tema isa on president Toomas Hendrik Ilves ning ema ameeriklanna Merry Bullock.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Münhenis ja Washington DC’s
• Esimesest kahe-aastasest perioodist Eestis
• Ülikooliõpingutest Stanfordist, kus alustas filosoofias ja füüsikast, kuid lõpetas rahvusvahelised suhted
• Ajateenistusest Eestis
• Tööst kaitseministeeriumis ja riigi infosüsteemide ametis
• Eesti universaalsest projektist kogu maailma jaoks
• Eesti õppetunnid ELi nõukogu eesistujana
• Tööst Lisbon Council’is ja Guardtime’is
• Kandideerimisest riigi IT-juhi ametikohale ning digiriigi tugevustest ja murekohtadest
• Eesti ja Ameerika identiteetidest
• Suhtest religiooni

Marian Võsumets on 2021. aastal linastunud dokumentaalfilmi "Keha võitlus" (ingl.kl. The Body Fights Back) režissöör ja stsenarist, mis on saanud maailmas laialdast tähelepanu ning vaadatav nii Amazonis, TeliaTV-s, Netikinos, iTunesis kui varsti ka Netflixis. Film räägib läbi erinevate osaliste lugude sellest, kuidas kehakuvandi probleem on meie endi peas, kuidas ühiskond survestab meid järgima mingeid standardeid, mis pole alati seotud tervisega.

Alates 2021. aasta sügisest õpib Marian Londoni Filmiakadeemias, kuid lisaks sellele juhib ta saadet IDA Raadios, teeb intervjuusid Kuku raadiosse, saateid Kanal 2-te ja kirjutab lugusid ajakirja “Edasi”. Varasemalt on Marian töötanud ajakirjanikuna ajalehes Postimees ja telekanalis Kanal 2. 2020. aastal valiti Marian Eesti Filmi- ja Teleauhindade galal parimaks telereporteriks "Reporteri" saate eest.

Saates räägime

• Üleskasvamisest Mustamäel paneelelamuse vahel, kus 11-aastane Marian tegi algust ettevõtlusega
• Aastasest kogemusest Hollandis
• Ajalooõpingutest Tartu ülikoolis, et saada ajakirjanikuks
• Personaaltreeneriks olemisest bakalaureuse õpingute kõrvalt
• Dokumentaalfilmist „Keha võitlus“
• Magistritööna ilmuvast järgmisest filmist
• Eesti filmi murekohtadest ja võimalustest

Silmapaistev psühholoogiateadlane Andero Uusberg on Tartu ülikoolis teadur ning afektiivse ja mõjutamispsühholoogia õppejõud. Tartu ülikoolis kaitses ta ka oma doktoritöö ning järeldoktorantuuri tegi ta Stanfrodi ülikoolis. Kolme aasta jooksul töötas professor James Grossi emotsioonide regulatsiooni uurivas laboris. Oluliseimaks tulemuseks on raamistik, mis aitab seletada tunnete juhtimist mõtlemise muutmise kaudu.

2021. aastal oli ta Eesti valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukoja liige. Lisaks on ta töötanud aga Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhatajana ja telesaate "Terevisioon" saatejuhina.

Ta on sündinud Raplas ning tema isa Valter Uusberg on Eesti animafilmide lavastaja ning ema Urve Uusberg koorijuht ja psühholoog. Tema vennad töötavad loomevallas - Uku Uusberg on tuntud Eesti näitleja ja lavastaja ning Pärt Uusberg helilooja.

Selles saates räägime

• Piiripealsest lapsepõlvest Raplas
• Psühholoogia teaduses kõigesööjaks olemisest ja erinevatest spetsialiseerumistest
• Tartu ülikoolis õppimise eelisest Stanfordi ees ning eksperimentidest, mis ei kinnita hüpoteese
• Teadusrühma juhtimisest ja teemadest, millega tegeletakse
• Erinevatest eksperimentidest – nende tugevustest, nõrkustest, eripäradest
• Otsustamisest, eneseteadvusest
• Kriisidest, tööst teadusnõukojas ja kuidas tajutakse sotsiaalteadlasi
• Rahu- ja sõjaaja avaliku sektori erinevustest
• Ameerikas tekkinud tugevast Euroopa identiteedist
• Lisaks vastused kuulajate küsimustele

Jonatan Vseviov on silmapaistev riigiametnik ja diplomaat, kes on täna välisministeeriumi kantsler. Ta alustas oma teenistust 2004. aastal ning on varem töötanud nii kaitseministeeriumi kantslerina kui ka Eesti suursaadikuna USA-s (2018–2021).

Jonatani võime navigeerida nii välis- kui kaitsepoliitikas on märkimisväärne ning ta on väga palju panustanud Eesti kaitseplaneerimisse, olles üks riikliku kaitsestrateegia koostamise eestvedajaid aastateks 2013–2022 ning näiteks ka Eesti kodanikele USA viisavabaduse programmi eest seisjaid.

Jonatan Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja tal on cum laude magistrikraad julgeoleku-uuringutes Georgetowni Ülikooli Edmund A. Walshi nimelisest välisteenistuse koolist.

Teda on tunnustatud mitmete riiklike autasudega (Valgetähe III klassi teenetemärk, kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Eesti Kaitseväe teenetemärk, Eesti Välisluureameti kuldne teenetemedal ja Läti kaitseministeeriumi aumedal).

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Mustamäel ja Käsmus
• Ülikooliõpingutest Tartus ja Georgetownis
• Kaitsevaldkonna muutumisest viimase aastakümnega
• Pagaritöökoja ja sõjaväe olulisest erinevusest
• Kaitsevaldkonna üle arutamise olulisusest
• Sõjast ja kübersõjast
• Visalt püsivad valearusaamad diplomaadi tööst
• Ameerikalikkusest tema mitmekesisuses
• 24. veebruaril alanud laiaulatuslikult agressioonist
• Lisaks vastused kuulajate küsimustele

Kadri Humal-Ayal on Keenias elanud 1990ndate algusest, olles 2009. aastast Eesti aukonsul Keenias. Nairobist on saanud üks Aafrika keskuseid nii kontinentaalsete kui üleilmsete organisatsioonide jaoks. Näiteks asub seal ÜRO Aafrika peakontor, mis on üks neljast maailma põhikeskusest. Kõik need teevad Nairobist huvitava rahvusvahelise keskuse ning loob võimalusi ka Eesti jaoks.

Kadri on aktiivne Rotary klubi liige, kus ta on palju aastaid tegelenud Rotary grantide humanitaarprojektidega. Aastate jooksul on Kadri töötanud personaliarenduse ja ärikonsultatsioonidega, omanud templitehast ja loonud võrgustikke Eesti ettevõtetele Ida-Aafrikas.

2021. aastal tunnustas Välisministeerium Kadrit pikaajalise töö eest Keenias ning Aafrika ja Eesti suhete arendamise eest Välisministeeriumi III klassi teeneteristiga.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest kaasa tulnud oskusest, kus öelda “jah” ja kus tuleb süveneda
• Nõukogude ajal Helsinigisse ülikooli minemisest
• Keeniasse jõudmisest ja esimestest töökohtadest kuni templitehase avamiseni
• Rotary klubi aktiivsest liikmelisusest
• Aukonsuliks saamine ja Eesti ettevõtetele pinnase ette valmistamisega
• Templitehasest edasi liikumine Eesti digiettevõtete toetamiseni
• Soovitustest kõigile ettevõtetele, mis mõtlevad Aafrikasse laienemisest

Taavet Hinrikus on üks Eesti edukamaid ettevõtjaid, kes alustas oma karjääri programmeerijana digimeedia agentuuris Halo Interactive. Hiljem sai Taavetist Skype’i esimene töötaja, seejärel asutas koos Kristo Käärmanniga Transferwise’i, mis nüüd on tuntud Wise’i nime all.

Aastate jooksul on Taavetist saanud üks aktiivsemaid tehnoloogiainvestoreid Euroopas, kes investeerib koos Sten Tamkiviga ning 2022. aasta suvel tulid nad välja uudse investeerimisplatvormiga Plural. Lisaks on Taavet nii tervishoiu startup’i Certific kui Jõhvi tehnoloogiakooli ehk Kood / Jõhvi kaasasutaja.

Selles saates räägime

• Ehedamatest lapsepõlvemälestustest ning uudishimust maailma vastu kogu lapseaja
• Kuidas tekkis huvi tehnoloogia ja programmeerimise vastu?
• Õpingutest Ameerikas keskkooli ajal
• Esimesest tööintervjuust Sten Tamkiviga ja kuidas ta mõnikord Steni allkirjaga puudumistõendeid kooli viis
• Õpingute alustamisest TTÜ-s
• Esimestest töökohtadest Skype’i skaleerimiseni
• Skype’ist lahkumisest, Londonisse kolimisest ja magistriõpingutest Singapuris
• Transferwise’i asutamisest ja algusest
• Milline on Taavet investorina?

Johanna-Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja tegevjuht. Ta on juuraharidusega aktiivne kultuurikorraldaja, olles aidanud korraldada PÖFF-i ning teisi erinevaid kultuuri- ja filmifestivale, nagu Odessa filmifestival ja Tallinn Music Week.

Ta on töötanud ka konsultandina konsultatsioonifirmas Miltton, reisifirma Vespal esindajana Eestis, moefirma Pohjanheimo müügi- ja turundusjuhina ning Eesti Koostöökogu projektijuhina.

Johanna-Marial on kaks kodu: Tallinn ning Kiiev. 24. veebruarist 2022 on Ukraina aitamisest ning kaitsmisest saanud Johanna-Maria kutsumus ning ta on ka enda Tallinna koju võtnud sõja algusest saadik mitmeid ukraina inimesi, pakkudes neile peavarju, kaitset ja turvalisust.

2022. aasta mais pälvis Johanna-Maria tiitli “Aasta eurooplane 2022”, mille andis üle Eesti president Alar Karis (ning mida annab välja MTÜ Eesti Euroopa Liikumine).

Selles saates räägime:

• Sihikindlusest, mis aitas juuraõpingud lõpetada
• Töökohtadest ja kogemustest, mis eelnesid Slava Ukrainile
• 24. veebruarist 2017. aastal kui Johanna-Maria otsustas Kiievisse kolida
• 24. veebruarist 2022. aastal jätkunud sõjast
• MTÜ Slava Ukraini sünniloost
• Kuidas humanitaar- ja meditsiinilist abi pakkunud organisatsioonist on saanud rinde toetaja?
• Sõjaväsimusest ja vajadusest mitte väsida
• Kuidas aidata nii mitmekülgselt kui võimalik, luues uusi ja seninägemata võimalusi?
• Mis saab Ukrainaga edasi?

Airi Hämmalov on New Yorgis elav advokaat ning maailma tippadvokaadibüroo Baker McKenzie partner. Tal on bakalaureusekraad juuras Tartu ülikoolist, magistrikraad New Yorgi ülikoolist ning ta on 2001. aastast teinud karjääri nõustades rahvusvahelisi tööstus- ja tehnoloogiaettevõtteid, mänguarendajaid, finantsinstitutsioone ning -investoreid nende piirideüleste tehingute ning investeeringute, ostu-müügi protsesside, konsolideerimiste, ühisettevõtete, ümberkorralduste, jpm transaktsioonides.

Ülemaailmsed tehinguid võivad küündida mitme miljardi dollarini, hõlmates sadu või tuhandeid töötajaid eri riikidest ning maailmajagudest, mis teeb selle töö ühtaegu nii huvitavaks, keeruliseks kui vastutusrikkaks.

2021. aasta mais nimetas majandusajakiri The Deal Airi Hämmalovi üheks advokaadimaailma tõusvaks täheks.

Selles saates räägime:

• Vahetusaastast keskkooli ajal Iisraelis
• Juuraõpingutest Tartu Ülikoolis, praktikast Välisministeeriumis ja tööst advokaadibüroos
• Ülikooliõpingutest New Yorgis ning töökohtadest Londonis, Moskvas ja New Yorgis
• Vaheldusrikkast tehingujuristi tööst USA-s
• Naisena tehingute erakapitali sfääris töötamisest
• Advokaadibüroode erinevustest ja edukaks advokaadiks olemisest

Annela Anger-Kraavi on Saaremaalt pärit kliimamuutuste poliitika uurija, Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitika uurimisrühma juht ja Varssavi Ülikooli professor.

Väljaspool akadeemilist ringkonda on Annela Eesti Keskkonnaministeeriumis rahvusvahelise kliimamuutuste poliitika nõunik, Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) Kliima Koordinatsiooni Paneeli Kliimapoliitika Nõunike grupi asejuht ja Cambridge Trust on New Thinking in Economics tegevjuht.

Ta on ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsiooni (UNFCCC) Kliimamuutuste Poliitika Rakendamise Mõjude Komisjoni (KCI) liige ja oli 2019–2022 selle kaasjuhiks ning 2017–2019 Teaduse ja Tehnoloogia Komisjoni (SBSTA) asejuhiks. Annela on ka Euroopa Liidu kliimamuutuste poliitika läbirääkija sama konventsiooni juures.

Annelal on doktorikraad rakendusmakroökonoomikas, keskkonnapoliitika doktorikraad Cambridge'i ülikoolist, majandusteaduse bakalaureusekraad ning bioloogia bakalaureuse- ja magistrikraad. Enne akadeemilist karjääri töötas ta mitu aastat erasektoris tegevjuhina.

Selles saates räägime:

• Bakalaureuse õpingutest bioloogias ja makromajanduses, mis viisid ta magistrantuuri ja doktorantuuri Cambridge’i.
• Kuidas me oleme jõudnud selleni, et me oma planeedile nõnda haiget teeme?
• Annela erinevatest rollidest, kuidas kliimamuutuste probleemi lahendada.
• Võimalusest olla tegev kahel poolel – nii teadlasena kui poliitika kujundamise protsessis.
• Põhjustest, miks oleme nii vähe tegelenud kliimamuutustega

Sylvia Kistler Thompson is an American Estonian philanthropist and the President of Kistler-Ritso Foundation. Sylvia was born in the United States to an Estonian mother Olga Ritso, who was an eye doctor, and a Swiss father Walter Kistler, who was an precision instrumentation engineer.

Over the years, Sylvia and her husband Andy Thompson have been the champions and sponsors of Vabamu, Museum of Occupations and Freedom based in Tallinn. Vabamu – where this discussion takes place – is the largest privately funded museum in Estonia.

The Kistler-Ritso Foundation has made generous contributions to the Stanford University Library and has supported Baltic studies at Stanford and elsewhere in the United States.The family has also supported projects, events, books, and films aimed at introducing Estonian culture and history, such as Arvo Pärt’s 2014 concert in Washington, DC, the book and film The Singing Revolution, and another film called To Breathe as One.

In this podcast, you’ll hear us focus on a variety of thought-provoking topics:

• Biggest lessons learned from her parents and about the Estonian community in the U.S. growing up
• How has her understanding of cultural identity evolved over the years
• First visit to Estonia in 1976
• A bookworthy story of her mother, Olga Ritso, who had to be an immigrant – twice
• The purpose of Kistler Ritso Foundation and about the past, present, and future of Vabamu.

Jaan Tallinn on tarkvarainsener, ettevõtja, tehnoloogiainvestor ning maailma juhtivaid eksperte tehisintellekti ning eksistentsiaalse riski vallas.

Jaan on õppinud Tartu ülikoolis teoreetilist füüsikat ning on üks Skype’i loojatest. 2012. aastal asutas ta Inglismaal Cambridge’i ülikooli juures asuva Eksistentsiaalse Riski Uurimiskeskuse ning 2014. aastal kaasasutas Elu Tuleviku Instituudi ehk The Future of Life Institute’i – samuti Cambridge’is, kuid seekord Massachusettsi osariigis USAs.

Jaani ekspertiisi sügavus ning empaatia teeb temast meie maailmale ühe olulise mõtleja, kes panustab otsustajate ja loojate teadlikkuse tõstmisele tehisintellekti riskist ning seeläbi ka elukõlbmatu tuleviku ennetamisele.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Jõhvis vanavanemate juures
• Kuidas tekkis huvi programmeerimise vastu ja teda kujundanud põhi- ja keskkooli õpingutest
• Bluemoon’i loomisest ja arendamisest ehk mängudest, Soundclubist, Šveitsi pangale loodud tarkvarast, Everyday’st ja Skype’ini
• Skype’i algusest, skaleerumisest ja tehtud vigadest ning kuidas Eesti on viiest võimalikust sünnimaast kõige rohkem sellest kasu saanud
• AI riskidest – deep learning’ust, tehisintellekti arengust, investeerimisest.
• Kuidas saab AI aidata ehitada õiglasemat maailma?

Oliver Ait on Eesti üks parimaid majandus- ja poliitikaeksperte Hiina ja Jaapani teemadel. Ta elab Awaji saarel ja töötab Tokyos Eesti saatkonnas äri- ja investeeringute nõunikuna, kuid varasemalt on ta elanud ka Hiinas – Pekingis ja Kunmingis (linn Tiibeti lähedal), kus õppis tundma hiina keelt ja kultuuri. Oliver räägib vabalt nii jaapani kui ka hiina keeles ja tal on olnud hiina õpetaja või teejuht, kes talle hiina keelt ja kultuuri tutvustas.

Ta on juhtinud LHV Araabia riikidesse investeerivat fondi ja töötanud Eesti Välispoliitka Instituudis Aasia riikide analüütikuna. Oliver on aktiivne iidse Jaapani mõõgavõitluskunsti kendo harrastaja.

Selles saates räägime

• Ehedamatest mälestustest lapsepõlvest Lõuna-Eestis
• Õpingutest Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis
• Pangandusest 00ndate Eestis ja Hiina tõusu märkamisest
• Elust ja õpingutes Hiinas teejuhi toel
• Hiina tõusust ja muutumisest viimase kümnekonna aasta jooksul
• Andmete kasutamisest ja AI-põhistest teenustest Hiinas ja Jaapanis
• Jaapani mõistmise olulisusest Aasia laiemal mõtestamisel ning keele keerukusest
• Jaapani majanduspoliitikast ja suurimatest väljakutsetest 21. sajandil
• Kendo harrastamisest ja ajaloost

Anna Talvi on Londonis UCL-is doktorikraadi omandav tehnoloog ja disainer, kes arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja astronautide keha 4D kaardistamise metoodikat ja uurib, kuidas parandada kosmose skafandrite ergonoomikat läbi parameetrilise tekstiilide programmeerimise.

Annal on Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist magistrikraad disaini erialal, kus ta arendas välja astronautidele mõeldud rõivaid, mis aitavad kohastuda pikaajaliseks elamiseks ja töötamiseks kaaluta olekus. Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikonna edasi arendamiseks on ta loonud ka Eestisse ettevõtte.

Lisaks on tal bakalaureusekraad rõivadisaini tehnoloogias Taanis asuvast VIA University College’ist ning on õppinud Tartu Ülikoolis majandust.

Selles saates räägime

• Ehedamatest mälestusest lapsepõlvest Saaremaal
• Kuidas Anna jõudis mikrogravitatsiooni uurimisteemani?
• Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikondade arendusest
• Kosmoseülikondade minevikust, olevikust ja tulevikust
• Kuidas aastatepikkune ratsaspordi kogemus on Annat inspireerinud kosmoseülikondade arendamises
• Disainiprintsiipidest, mida võiks Maal rohkem kasutada
• Mis on inimese roll kosmoses ja looduses?

Gustav Kalm on juristiharidusega antropoloog, kes tegeleb kultuurilise loogika uurimisega pealtnäha igava bürokraatia taga. Tal on majandusõiguse magister Sciences Po'st Pariisis, kus ta uuris advokaadibüroode paberimajanduse esteetikat ning Eesti Teadusagentuur hindas tema magistritöö 2014. aasta parimaks. Oma antropoloogia doktorantuuri teeb ta Columbia Ülikoolis, kus uurib, kuidas välisinvesteeringute reguleerimine toimib poliitilise mehhanismina.

Tema uurimisvaldkondadeks on juriidiline antropoloogia, majandusantropoloogia, rahvusvaheline majanduspoliitika, Lääne-Aafrika ja Euroopa ning nende omavahelised suhted, õigus ja rahvusvaheline ebavõrdsus. Gustav on teinud huvitavaid välitöid Burkina Fasos ja Guineas, lisaks uurimistööd Kamerunis, Pariisis, Londonis, Brüsselis ning Tallinnas. Ta on külalisuurija Max Plancki Sotsiaalantropoloogia instituudis Halles Saksamaal.

Selles saates räägime

• Mitmekülgsetest õpingutest, praktikatest ning välitöödest üle maailma
• Tarneahelate ja ebavõrdsuse uurimisest ning põnevatest näidetest
• Fenomenidest, mida me seome rahvusliku kultuuriga, kuid mis on rahvusvaheliste tarneahelate kaudu opereeritud
• Tarneahelatest COVID-19 ja sõja vaatevinklitest
• Raamatust, mis kasvas välja Gustavi magistritööst
• Pildist “Narr Õiguse silmi kinni sidumas” ja illustreeritud õiguskirjandusest
• Kuidas mõelda koos rahvusvahelisest ebavõrdsusest ja ökoloogiast?
• Teemadest, millega Gustav tulevikus tegeleda soovib

Linna Viik on IT-visionäär ning e-Eesti loomise taga, olles Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõustades Eesti peaministrit Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuste küsimustes ajal, kui e-Eestile vundament ehitati (võeti kasutusel eID-kaart, X-tee ja loodi avalikud internetipunktid).

Lisaks on Linnar aktiivselt kaasa löönud IT Kolledži asutamisel, toimetanud seal õppejõuna ning ka rektori asetäitjana. Ta on olnud mitmete nõukodade ja ettevõtete juhtkogude liige, muuhulgas Eesti presidenti nõustava diginõukoja liige, EIT Digital ehk Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi nõukogu esimees ning Stockholm Keskkonnainstituudi ehk SEI nõukogu liige. Ta on e-Governance Akadeemia, Pocopay ja Mobi Solutions’i kaasasutaja ning ta on töötanud ka Skype’is.

Selles saates räägime

• Võitjate põlvkonnast ja Eesti taasiseseisvumisest
• Esimestest töökohtadest - hasartmängude korraldamisest animatsioonide tegemiseni
• Informaatika nõukogust ning Mart Laari peaministri büroos nõunikuks olemisest
• Kuidas IT Kolledž jõudis 90ndate lõpus koalitsioonilepingusse
• Edukast muutuste juhtimisest ja asjade minnalaskmisest
• Nippidest, kuidas Linnar end tervikuna ja tasakaalus hoiab
• Mis on täna sarnase õhinaga teemad nagu 90ndatel internet?

Reet Aus on moedisainer, kes on paljudele eestlastele tuntud oma jätkusuutliku rõivaäri ja kuulsate upcycled T-särkide poolest. Viimasel ajal on tema taaskasutamise põhimõtted üha enam maailmas kõlapinda saama hakanud: tema töö vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest ülejäävaid kangaid tagasi tootmisse.

Raul Allikivi on üle 20 aasta Jaapaniga seotud olnud ettevõtja ning endine riigiametnik, kes on läbi aastate palju panustanud Jaapani-Eesti ärisuhete arendusse. Huvi Jaapani vastu tekkis tal juba kooliajal, kui ta luges ristsõna­lehest Murakas järjejuttu ninja’dest. Ülikoolis hakkas ta politoloogia- ja majandusõpingute kõrvalt jaapani keelt tudeerima. Kui 20 aastat tagasi avanes võimalus aastaks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks minna, kasutas ta seda. Eestisse naastes hoidis ta silmad lahti, et Tokyosse naasta ning ta pääses Waseda ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriõppesse.

Tänaseks on Raul Jaapanis elanud kokku üle tosina aasta ning eelmisel aastal kaasasutas Raul ettevõtte Giga, mis tegeleb Jaapanis töötavate välismaalastele pangandusteenuste pakkumisega. Lisaks sellele on ta aastaid tegelenud Jaapani käsitööjookide maaletoomisega Eestisse, mille valiku leiate veebiaadressilt biiru.ee.

Selles saates räägime

• Elust ja kasvamisest Eesti metsapealinnas Kilingi-Nõmmel
• Ninja’dest alguse saanud Jaapani huvist
• Õpingutest Jaapani ühes parimatest ülikoolidest
• Erinevatest töökohtadest – keeleõpetajast Jaapani ettevõtete Eestisse toomiseni
• Põhjusest, miks Raul kasutab vaid Samsungi telefoni
• Eesti e-riigist kirjutatud raamatust, mis ta Jaapanis avaldas
• Jaapani ärikultuurist ning muutuvast mõttemaailmast noorte seas
• Giga pangateenusest, mis muudab välismaalaste elu Jaapanis oluliselt lihtsamaks

Jaanika Merilo on mitmekülgse IT-, investeerimise- ning poliitikakujundaja taustaga. Ta on eestlaste asutatud üleilmse kasvuettevõtete börsi Funderbeam turunduse- ja kommunikatsioonijuht ning Ukraina asepeaministri ja digisiirde ministri nõunik, eelkõige teemadel nagu idufirmad ja neid toetav ökosüsteem, e-tervis ning digikommunikatsioon.

Jaanika on sündinud 1979. aastal Tartus, tal on bakalaureusekraad ettevõtluses ja ärijuhtimises EBS-ist ning ärijuhtimise magistrikraadi Cumbria Ülikoolist Põhja-Inglismaal. Teda on korduvalt nimetatud TOP 50 kõige mõjuvõimsama naise hulka Ukrainas. Ta on töötanud Ukraina infrastruktuuri ning transpordiministri nõunikuna digi- ja rohepöörde teemadel, olnud investeerimisettevõtte US Invest juhatuse liige, asutanud lastele ja noortele suunatud heategevusprojekti Angels ning kaasasutanud ning juhtinud Ukraina riski- ja erakapitali assotsiatsiooni.

Tema sulest on ilmunud raamatud „Rütmist väljas“ (2007), „Я от Яники” (2020) ja „Minu Ukraina“ (2021).

Selles saates räägime

• Jaanika mitmekultuurilisest lapsepõlvest ning suvedest Ukrainas
• Karjääri algusest programmeerijana ja pikast karjäärist Ukrainas
• Ukraina digiriigi arengust ning riigi arengutest alates 90ndatest
• Ukraina vabadussõjast
• Sõja võimestajatest

Terje Toomistu on eesti antropoloog, kes on laiemale avalikkusele tuntud oma dokumentaalfilmide „Põlvkond piiri taga” (2022) ning „Nõukogude hipid” (2017) kaudu.

Tal on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning magistrikraadid nii etnoloogia kui ka kommunikatsiooniuuringute alal. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö Indoneesia transsooliste naiste ehk waria’de soolise subjektsuse ja kuuluvuspüüdluste teemal, kus ta keskendub feministliku antropoloogia perspektiivist waria'de kogukonnale, kellest ta juba varem oli teinud dokumentaalfilmi „Wariazone" (2011, koos Kiwa’ga).

Ta on elanud ja õppinud Prantsusmaal, Venemaal, Indoneesias, Ameerika Ühendriikides ja Hollandis. 2013/2014. õppeaastal viibis ta Fulbrighti stipendiumiga California Ülikoolis Berkeleys.

Ta on Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ning 2020. aastast Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi "Noored eestlased välismaal” juht.

Selles saates räägime

• Väikelinnas elamisest ja kasvamisest, lapsepõlve mängumaast teatrikeskkonnas.
• Globaalse maailma avanemisest tänu töösuvele Londonis.
• Indoneesias elamise ja töötamise kogemusest, mis tõi muu hulgas Eesti akadeemilisse maailma feministliku antropoloogia.
• Waria’de kogukonnast Indoneesias.
• Kuidas me ainult võidame sellest, kui kõigil inimestel on võimalus ennast avada ja luua.
• Nõukogude hipide põlvkonna uurimisest ja filmi tegemisest.
• Rände olemuse muutusest ja filmi tegemisest Eesti kolmanda migratsioonilaine kohta.

Kristina Mauer-Stender on Nõmme mändide all sündinud ja kasvanud eestlane, kelle elukäiku on mõjutanud vanemate otsus panna laps Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kus ta muuhulgas õppis ka prantsuse keelt, mida läks hiljem tudeerima Tartu Ülikooli. Ta õppis ka Prantsusmaal Strasbourg’i ülikoolis ning tal on kõrgharidus rahvusvahelises õiguses ja inimõigustes.

Pärast õpinguid alustas ta tööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti juures, ÜRO arenguprogrammides ja rahvusvahelises migratsiooniametis. Alates 2003. aastast on ta töötanud Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroos, sh tubakavaldkonna juhina.

Selles saates räägime

• Bullerbyilikust lapsepõlvest Nõmme mändide all ja vanemate ootamatust valikust panna Kristina õppima prantsuskeelsesse kooli.
• Kuidas ta jõudis suurtesse organisatsioonidesse karjääri tegema?
• Esimestest aastatest ÜRO ametnikuna pagulaste ülemvoliniku ameti juures.
• Karjäärist WHO-s ning soovist jääda tubakavaldkonnas töötuks.
• Eesmärkidest järgmise 10–15 aasta jooksul.

Josh Gold on küberjulgeolekupoliitika ekspert, kes on sündinud 1996. aastal Torontos ning on ema poolt teise põlvkonna eestlane ja isa poolt juudi päritolu kanadalane. Joshil, või Jukul nagu eestlased teda kutsuvad, on bakalaureusekraad Toronto ülikoolist, kus ta õppis rahu ja konflikti uuringuid ning Euroopa uuringuid. Oma lõputööga keskendus ta aga küberjulgeolekule, uurides 2007. aasta küberrünnakuid Eestis ning sellest tulenenud küberturvalisuse arenguid.

Juku on elanud ka lühikest aega Eestis, kui tegi suvepraktikat Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöö oivakeskuses, mis oligi alguspunktiks tema tööle küberkaitse ja küberpoliitika valdkonnas. Sellest ajast alates on Juku olnud seotud erinevate uurimistöödega küberkaitse, -diplomaatia, -konflikti, internetihalduse, ja muudel sarnastel teemadel nii Toronto ülikooli kodanikulabori juures kui konsultandina Eesti välisministeeriumi küberpoliitika osakonnas, keskendudes ÜRO küberteemadele.

Ta on olnud ka aktiivne Kanada ja üleilmse Eesti kogukonna tegevustes, ning on praegu juhatuse liige Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning ka MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikus. Akadeemiliselt kuulub Juku korporatsioon Rotalia Toronto koondisesse. Juku on esindanud ujujana ka Eesti koondist 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel.

Selles saates räägime

• Mitmekeelsest perekonnast, kus eestlus oli alati aukohal.
• Eesti vanaisa memuaaridest, mis panid Joshi mõistma, kuidas ajalugu ei ole kunagi mustvalge.
• Kuidas kutse NATO küberkaitse ümarlauda on mõjutanud tema järgnevat elukäiku.
• Eesti rollist küberjulgeoleku teemadel ning küberturvalisuse tulevikust.
• Enda tulevikuplaanidest, kus loodab kord ka pikemalt Eestis elada ja töötada.
• Joshi mõjutanud raamatutest. Muide, Josh ootab huviga ka soovitusi eesti kirjandusele, mida ta võiks kindlasti lugeda.

Jaan Aru on neuroteadlane, kes on täna Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arvutiteaduste instituudis arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor. Ta on pälvinud Eesti Noore teadlase preemia, samuti tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhindadega ning saanud mitmeid teisi teaduspreemiaid ja tunnustusi. Ta on avaldanud kümneid teadusartikleid, juhendanud kümmekond doktori- ja magistritööd ning avaldanud kolm raamatut, muu hulgas näiteks raamatud “Ajust ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest”.

Jaan on õppinud ajuteadust Humboldti Ülikoolis Berliinis ning omandanud doktorikraadi Max Plancki Aju-uuringute Instituudis Frankfurdis.

Saates räägime:

• Suurtest küsimustest maailma kohta, mis viisid Jaani neuroteadusteni.
• Mitmetest kannapööretest oma uurimisvaldkondades.
• Kuidas loovus ei ole anne, vaid kõik võivad olla loovad.
• Kuidas meie ürgsed ajud ei ühildu tänapäevaste nutiseadmetega ja me kaotame osa oma potentsiaalist.
• Kuidas tänapäeval peaks õppima, et sellest oleks pikemalt kasu ja faktide õppimisest.
• Teadvusest erinevate nurkade all.
• Jaani enda igapäevastest praktikatest hea ajutoonuse ja vaimse tervise hoidmiseks.
• Kuidas tasakaalustada uudistest välja lülitamist ja teadlikkust, abistamist.
• Psühhedeelikumide kasutamise olevikust ja tulevikust.
• Neuroteaduste tulevikust.

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist.

Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra.

Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest ja õppimisest
• Esimesest külaskäigust Eestisse
• Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest
• Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga?
• Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel
• Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist?

Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal.

2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid.

Selles saates räägime

• Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt
• Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest
• Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest
• Eesti kultuuriüritustest Abhaasias
• Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias
• Karjäärist Swedbankis

Diana Otsal oli juba lapsepõlves võimalusi palju reisida ning vanemad innustasid teda lennukalt unistama. 11. klassis läks ta vahetusõpilaseks USA-sse ning pärast seda võttis ta eesmärgiks sinna ka ülikooli minna ning nõnda lõpetas ta kaks eriala Browni Ülikoolis.

Diana karjäär sai alguse Deloitte’i San Francisco kontoris integratsiooninõunikuna ning tänu põnevale ja mitmekülgsele tööle otsustas ta sinna jääda nii kauaks, kui tal midagi uut õppida on. Nõnda töötas ta USA-s kaheksa aastat. Hiljem on ta töötanud erinevates ametites nii era- kui avalikus sektoris nii Dubais kui Indias kokku pea kuus aastat.

Riskides jätta välja mõni riik, on Diana elanud nii USA-s, Indias, Inglismaal, Prantsusmaal, Hollandis kui Dubais. Ometi on ta paralleelselt olnud seotud Eestiga. Paralleelselt oma töökarjäärile on ta Tallinnas asutanud ning üles ehitanud peamiselt tudengitele mõeldud rendikorterite ettevõtte KoolRooms. Praegu õpib Diana Eestis magistrantuuris ning leiab võimalusi, kuidas oma maailmatasemel teadmisi edasi jagada.

Selles saates räägime

• Rohketest reisidest lapsepõlves ja pere piiritust toetusest maailma avastamiseks
• Keskkooliõpingutest Lõuna-Carolinas ning ülikooliõpingutest Brownis
• Karjäärist integratsiooninõunikuna Deloitte’is
• Kogemustest Dubais ja sealsete stereotüüpide kummutamisest
• Kuidas kõik, mis sa India kohta kuulnud oled, vastab tõele, kuid ometigi kummutame mõne müüdi
• Elukestvast õppest ja Eestile tagasi andmisest

Martin Lazarev on graafiline disainer, tootedisainer ning illustraator. 2008. kolis ta Brasiiliasse ning hakkas muu hulgas aktiivselt tegelema tänavafotograafiaga, jäädvustades sealset kohalikku elu. Tema veebipõhises Flickri fotoalbumis on kesksel kohal inimene ja tema ehedad emotsioonid – Rio karnevalilt, tööpostilt, tänavalt, rannast, ja kõikvõimalikest muudest argistest hetkedest. Tema tööd on ilmunud ka Brasiilia fotoajakirjade esikaantel.

Martin on sündinud Tartus ja lõpetanud Tartu Kunstikooli kujundusgraafika eriala, kuid õppinud ka nii klassikalist joonistamist kui mööblidisaini ja -restaureerimist. Fotograafiat õppis ta peamiselt omal käel praktika käigus.

Lisaks fotograafiale on Lazarev tuntud ka disaineri ning illustraatorina, tema loomingut leidub kõikjal meie ümber, teiste seas on tema loodud kino Artis, Raadio 2, Eestimaa Looduse Fondi, Proto avastustehase jpt. logod. Ta on kujundanud raamatute esikaasi, loonud plakateid ning leiutanud +ID kaardi lugeja.

Selles saates räägime

• Magusast ja lõbusast kasvamisest Tartus, Pärnus ja Abja-Paluojas
• Vanemate mõjust disaineriks kasvamisele ja esimest erialasest tööst tänu neile
• Tema mitmetest esimestest Tartu Kunstikoolis
• 90ndate Tartust ja hip-hop pidude korraldamisest
• Enesearengust juurde õppides ja tööd tehes
• Eestist Brasiiliast vaadatuna ja Brasiiliast Eestist vaadatuna

Dr. Piret Paal on palliatiivsele ravile keskendunud teadlane, Salzburgis asuva Maailma Terviseorganisatsiooni koostöökeskuse direktor ja palliatiivse ravi magistriõppe programmi teadusjuht. Ta on olnud Euroopa Palliatiivravi Liidu (EAPC) liige aastast 2011. Tema peamised teadustööd on seotud palliatiivse ravi ja tervishoiutöötajate vastavate teadmiste edendamisega.

Palliatiivne ravi on terviklik aktiivne ravi patsientidele, kellel on elu ohustav ja elukvaliteeti halvendav tervislik seisund nagu rasked kroonilised haigused, traumajärgsed seisundid, erinevad sünnipatoloogiad jt. Palliatiivne ravi muutub üha olulisemaks, sest vananevas ühiskonnas kasvab eakate osakaal ühiskonnas, mistõttu kasvab ka kroonilisi haiguseid põdevate inimeste arv.

Piret on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja soome-urgi filoloogiat, kus 2004. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Tema magistritöö käsitles halltõve ehk malaariaga seotud kujutelmi eesti ja soome-karjala rahvapärimuses. 2011. aastal kaitses ta Helsingi Ülikoolis doktoritöö, mis käsitles Soome vähipatsientide kogemusi. Varem on ta töötanud teadlasena Tartus, Turus, Helsingis ja Münchenis.

Selles saates räägime

• Pireti õpingutest ja karjäärist nii Eestis kui välismaal
• Palliatiivse ravi minevikust, olevikust ja tulevikust
• Hospiitsravi erinevatest nüanssidest nii haigele kui lähedastele
• Mida on ta õppinud palliatiivset ravi uurides selle kohta kuidas elada kui oled terve?
• Mitmekeelsuse võlust ja valust