Meedialoogid

Meile väga meeldis mõte tõmmata 2. hooaja otsad kokku ühe meta-episoodiga. Kui hooaja lõpupoole sai räägitud meediast tema traditsioonilistes formaatides (tele-raadio-trüki) ja alguse poole keskendutud sotsiaalmeediale, tundus ainult aus mitte maha vaikida ka seda formaati, mida me ise viljeleme - podcastindus, mõistagi! Sellest rääkima kutsusime stuudiosse veebi vahendusel Eesti väga tuntud podcasti Be 1st! saatejuhi (ja TÜ tudengi) Sandra Raju, kellega sai nii arutlusteemade kui seekord natuke isegi montaažimetoodika valikuga avatud taskuhäälingute telgitaguseid. Kui oled kunagi jäänud mõtlema, mismoodi see kõik, mis mu podcastiäpis on, sünnib, siis see saade on justtäpselt sulle. 

Osa on salvestatud 16. jaanuaril 2023.

Teise hooaja viimane korraline saade (tulemas välja mittekorralisel ajal, nagu viimasel ajal ikka)! Kuku raadio peatoimetaja Madis Kimmeliga raadioajakirjandusest. See vist ütleb enam-vähem kõik ära, mida selle osa kohta on vaja teada? 

Saade on salvestatud 9. detsembril 2022.

TÜ tudeng, külalissaatejuht Cristine Ränna kutsus stuudiosse oma tööst rääkima Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meediaõpetuse õpetaja Kertu Rannu. Kertu rääkis lähemalt, mis temas omal ajal meedia vastu huvi äratas, mis või kes ta õpetajatöö juurde tõi ning mida meediaõpetuse tunnis tänaste noortega ette võetakse. Lühike, kiire ja tore taskuhäälingusutsakas!

2022. aasta viimane osa! Aga mitte, tegelikult, veel käesoleva hooaja viimane, on teine vähe venima läinud...
Igatahes, saates on külas Janeck Uibo, ajakirja "Edasi" peatoimetaja, kellega arutasime tänapäevase elutempo, samuti seda peegeldava ajakirjanduse tempo üle. Mõtisklesime ka, kas-kuidas meediaruumi mahuvad ära nii "aeglane" trükiajakirjandus, näiteks "Edasi" ise või rahvusvahelisematest kaubamärkidest "The New Yorker", kui ka kiire - otsereportaažid ja otseblogid, kiiresti uuenev materjal. Milleks emba-kumba vaja võiks minna? Kas üldse läheb?

Osa on salvestatud 11. novembril 2022.

Oktoobrikuus toimus Tartu Ülikooli egiidi all meedialaager - põhikooli- ja keskkooliõpilastele ette nähtud üritus tutvustamaks ajakirjanduse ja kommunikatsioonimaailma. Laagri osalistel oli lõpuülesandeks võimalik gruppides ise planeerida ja ellu viia taskuhäälingu osa, teema valikust kuni baasmontaažini. Kolm rühma seda tegid, ning nüüd selle 3-in-1 osa ka välja toome. Kolm teemat - sotsiaalmeediasõltuvus (alates 00:00),  küberahistamine (alates 21:46 ja sotsiaalmeedia seos avaliku arvamusega (alates 43:39). Iga osa oma tegijate nägu, peegeldamas tänaste noorte arvamusi ja arusaamu.

Head kaasa mõtlemist!

Veebi vahendusel jõudis meie stuudiosse Euroopa Välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Siim Kumpas, kellega sai (võrdelises mõttes üsna lühidalt) arutletud mitme väga päevakajalise teema üle - milline on riigi ja Euroopa Liidu roll infosõjas, kuidas vaatleb Venemaad see jupike EL-i institutsioonidest, kes tegeleb ümberkaudsete riikide ja nende narratiividega, kas tehakse piisavalt... Ja muidugi palju muud huvitavat. Võibolla tavalisest natuke rohkem kommunikatsioonihuvilistele kaldu, aga kindlasti ikkagi hea kuulamine neile, kes tahavad teada, mis meie kõigi ümber toimub ja miks - infosõja mõttes.

Osa on salvestatud 4. novembril 2022.

TÜ vilistlase, Eesti Televisiooni reporteri Heleri Alliga rääkisime väga toreda vestluse raames mitmetest asjadest - sellest, millisena tema näeb televisiooni ja teleajakirjanduse rolli tänapäeva infomaailmas, mis teeb televisiooni eriliseks, nii heas kui halvas, ja miks tema omal ajal alustava ajakirjanikuna just selle suuna valis. 

Saade on salvestatud 8. oktoobril 2022.

Teine hooaeg on ette võtmas lõpusirget! Veel päris suve lõpus käis stuudios Henri Karpov, nooremate inimeste ja aktiivsete TV3 vaatajate jaoks tuntud ehk rohkem kui Hensugusta - üks tuntumaid kohalikke youtube'ereid, aga ka sotsiaalmeedia mõjuisik ja meelelahutaja. Arutatud sai sisu loomise üle üldisemalt, aga ka selle, mida tema enda oma juures väldib või eriti silmas peab, samuti mida tema vastutustundliku sisuloomena mõtestab ja kuidas see aja jooksul muutunud on.

Osa on salvestatud 25. augustil 2022.

Suvepuhkuselt tagasi ning teise hooaja lõpusirge paistmas!

Sel korral on stuudios külas Hele-Mai Viiksaar, paljudele tuntud oma Twitteri kasutajanime Helendus järgi. Helega rääkisime mitmesugustest asjadest, muuhulgas isegi emaduse konstruktsioonist (tema TÜ lõputöö teema, muuseas), aga peamiselt arutasime, mis tunne on olla sotsiaalmeediaplatvormil "kuulus" ainuüksi oma arvamuste ja väljaütlemiste poolest. Avaliku elu tegelasena on oma sõnadega lisatähelepanu kogumine lihtsam. Mis tunne on seda teha täitsa tavalise Nõmme inimesena? 

Saade on salvestatud 8. juulil 2022.

Viimane saade enne väikest suvepuhkust! Tagasi oleme juba septembrist.

Maia Klaassen tuli selle hooaja jooksul viimast korda stuudiosse, et seekord rääkida otseselt enda uurimissuunast - infohäirete olemus-levik ja selle olulisus riigikaitse kontekstis. Mõistagi on tegemist ajaliselt väga teemakohase uurimissuunaga ja täpselt selle arengutest, samuti mil määral seda Eestis tähtustatakse või mitte, me rääkisimegi. Taas natuke lobisemist, aga ka palju kasulikku infot. 

Osa on salvestatud 7. juunil 2022. 

Vabandame kohe ette ära - see episood on üsna kaootiline. Lühidalt - räägime Sander Õigusega (Tartu Ülikooli endine tudeng, kui ikka alma materiga seost ka otsida!) sellest, kuidas tema kui üks kõige kauem esinenud Eesti stand-up koomikuid näeb komöödiat kui meediumit ja kuidas ta tunnetab enda rollis võimalust või vastutust ka ühiskonnas olulistele teemadele vajutada. Natuke teisiti öeldes, istusime hästi ammuse tuttavaga maha ja üritasime kõigest hingest natuke teemakohast juttu ka ajada. 

Osa on salvestatud 2. mail 2022.

TÜ (napilt veel) tudeng Henn Uuetoa kutsus endale reserveeritud taskuhäälingusaatesse külla veebipolitseiniku Andero Sepa, et temaga rääkida selle ameti iseloomust, kuidas veebipolitseiniku töö viimase 11 aasta jooksul (ehk siis Andero tööajal) muutunud on, ja mida nii veebipolitseinikud ise kui ka PPA suuremalt tahaks, et inimesed sellest positsioonist teaks. Kuidas inimene ja politsei saavad koostööd teha, et ennast ja ühiskonda turvalisena tajuda? Millega peaks pöörduma just veebipolitseiniku poole, millega võiks helistada teada-tuntud numbrile 112? Palju olulisi küsimusi ja veel olulisemaid vastuseid.

Osa on salvestatud 12. mail 2022.

Tartu Ülikooli vilistlase, aga tänapäeval eelkõige Ekspress Meedia uuriva toimetuse juhi Holger Roonemaa kutsusime stuudiosse selleks, et lähemalt teada saada, kuidas uurival ajakirjandusel maailmas ja Eestis läheb, milline on tema toimetuse töö ja kuidas on seda teha maailmas, kus inimesed endale ise reaalsust konstrueerima kipuvad. 

Osa on salvestatud 13. aprillil 2022.

Kõigi lootuste kohaselt on tegemist 2. hooaja viimase erisaatega, ja midagi murrangulist, mis meid uuesti selles formaadis stuudiosse sunnib, sündimas ei ole. Niisiis, võtsime Maia ja Mariaga kokku infosõja elu-olu viimase kuu jooksul, arutasime, kuidas oleme (või ei ole) suutnud selle sees vältida väsimust ja millega praegu saaksime me kõik aidata kaasa nii sõjapõgenike elu parendamisel kui ka infokeskkondade puhtama ja paremana hoidmisel. Ehk siis - kuidas praeguse situatsiooniga elada.

Osa on salvestatud 5. mail 2022.

Seekordne erisaade on tõesti iseäranis eriline, sest on selline 2-in-1 variant, kaks erikeelset jutuajamist ühe teemamütsi alla kokku panduna. Esimene umbes kolmveerandtund taskuhäälingut on inglise keeles, kus arutleme Ameerika päritolu TÜ poliitikaanalüütiku ja Balti Kaitsekolledži rahvusvaheliste suhete lektori (ja endise Ameerika merejalaväelase) Louis Wierengaga selle üle, milline on vene propaganda, selle ajalugu ja kus sarnaseid trende veel näha saab. Siis aga, alates 48:45, teeme poolevahetuse ja läheme tagasi eestikeelseks! Üle Zoomi tuleb külla Marko Uibu, kellega räägime, natuke Louis' arutletu põhjal, sellest, kuidas võiks õnnestuda suhelda nende inimestega, kes on vene propagandaruumi kinni jäänud ja kelle reaalsus on selle arvelt teistsugune kui meie oma. 

Osa on salvestatud vastavalt 14. ja 22. aprillil.

Tartu Ülikooli korraldatud gümnasistide meedialaagri käigus said sügisese laagri osalejad võimaluse planeerida ja salvestada üks taskuhäälinguosa, oma valitud teema ja formaadiga. Seega on antud jagu kindlasti senistest kõige rohkem "oma nägu", aga pakub ehk natuke sissevaadet sellesse, mida ikkagi tänapäeva noorus asjadest arvab. 

Erisaadete vahele ka midagi muuteemalist. Sõnajärje saab külalissaatejuht ja ÜTI vilistlane Carlos Kuiv ja temal on külas hästi lühikese tiitliga mees - Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi turundus- ja kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Ivo Hunt. Arutluse alla tulid spordikommunikatsiooni erinevad küljed, mida nii paljusid alasid ja sporlasi - isegi olümpialasi - koondava klubi juures kindlasti näeb ja tundma õpib.

Osa on salvestatud 24. novembril 2021.

Teises erisaates said Ma(r)iad stuudios kokku ja rääkisid (endale harjumuspärases) vestlusformaadis sellest, kuidas ja kui palju infot me sõja teemal nüüdseks tarbime, kust seda täpselt leiame, ja miks oleme info tarbimise osas teinud üht- või teistsuguseid otsuseid. Meie lootus on, et saatest võiksid saada midagi kasulikku kaasa need, kes oma infotarbimist, nii hulga kui allikate, osas alles paika loksutavad, või tunnevad muret sellepärast, kas nende allikad ikka usaldusväärsed on. 

Osa on salvestatud 10. märtsil 2022.

Kui teha meediapädevuste arendamisele keskenduvat taskuhäälingut ja ühtäkki tabab infosõda, on ainuvõimalik variant seniplaanitud teemad kõrvale heita ja keskenduda nendele, millest kohe kasu oleks. Niisiis, esimeses omataolises erisaates kõnelesime üsna planeerimata vestluse käigus TÜ kolleegide (kaasprofessor) Maria ja (arendusspetsialist) Maiaga sellest, millised on meie endi toimetulekumehhanismid ja mida on meie hinnangul tähtis silmas pidada, et olla teadlik, aga siiski enam-vähemgi okei vaimse tervisega infotarbija Euroopas, iseäranis Venemaa naaber- ja endises liiduvabariigis.

Osa on salvestatud 1. märtsil 2022

Strateegilise kommunikatsiooni büroo PR Partner, Tartu Ülikooli vilistlane ja pikaaegne õppejõud Ilona Leib käis stuudios rääkimas ja arutlemas kriisikommunikatsiooni kui sellise üle. Misasi kriis üldse on? Kas hästi juhitud kriis paistab kriisina ka välja? Kas seda saab ennetada, vahest isegi kontrollida? Millised asjad võivad olla mõjutanud meie kui riigi viimaste aegade kriise? Veidi selline filosoofiline-arutlev lähenemine, mis võiks eriti meeldida neile, kes kommunikatsiooniteadusega töö- või õpingualaselt lähemalt seotud on ja keda pingeliste situatsioonide kommunikeerimine võlub.

Osa on salvestatud 8. jaanuaril 2022.

Küllap üks kõrgkoolis loodav podcast peabki keskmisest rohkem teaduskommunikatsioonist rääkima, ja seda tarbime me ju tõepoolest täna ka peavoolumeedias harjumuspäratult palju. Sel korral on stuudios Sandra Saar, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist, ehk siis see inimene, kes meie kõigi teadust avalikkuse ette tõmmata püüab. Sellest, mida tema töö siis tegelikult endast kujutab ja kuidas see ühiskonda laiemalt teenib, sel korral rääkisimegi.

Osa on salvestatud 25. novembril 2021.

... ja esimene oodatud külalissaatejuhi osa ongi käes! Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Christina Värno rääkis oma eriala vilistlase Karl Gustaviga tema südameteemal - nimelt sellest, kui pädevad on (või ei ole? Või on?) digimaailmas tänapäeva eakad. Saab ka aimu, millised valearvamused kipuvad noorematel internetikasutajatel vanemate kohta olema, ja kuidas võiks oma vanavanemaid või muid kalleid tuttavaid sel teekonnal abistada võiks.

Külalissaatejuhtide osad on igaüks natuke nende endi nägu ja ei vasta alati väga täpselt meie tavapärasele formaadile. Vahelduse mõttes ju miks ka mitte!

TÜ ajakirjandusuuringute teaduri Marju Himma-Kadakaga sai arutletud teema üle, mida ta isegi ühest ja teisest küljest käsitlenud on - teaduskommunikatsioon ja -ajakirjandus. Mis see on, miks see on ja miks on oluline nii lugejatel kui ka kirjutajatel mõista tänapäeval (iseäranis viroloogia ja rahvatervise teemadel) väga tavaliseks muutunud artikleid mõista? 

Alustava taskuhäälinguna peame tõdema, et selle osa salvestamine toimus ühena esimestest, kui formaadiga alles eksperimenteerisime. Kõik erisused tulenevad justnimelt sellest asjaolust.

Osa on salvestatud 15. novembril 2021.

TÜ kommunikatsioonijuhtimise lektor, oma uurimustöödes palju "teisitimõtlejatega" tegelenud Marko Uibuga sai stuudios arutatud väga tähtsal teemal, mis puudutab paljusid isiklikult nii päriselus kui internetis. Nimelt, kuidas suhelda, võibolla isegi mõista neid, kelle arvamised on sinu omadest VÄGA erinevad või sind lausa isiklikult riivavad. Kas lähikonnas (või ette jäävates kommentaariumites) on vandenõuteoreetikud, vaktsiinivastased (või agressiivselt nõudlikud -pooldajad) või muud sorti inimesed, kes (sinu?) võrdseid õigusi ei poolda - nende kõigiga tasub kuidagi, kasvõi enda vaimse tervise huvides, vähemasti rahujalale jõuda. Räägime isiklikest kogemustest, jagame mõtlemiskohti ning praktilisi nõuandeid. 

TÜ meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel käis stuudios, et me saaksime selle episoodi natuke meta-maigulise oleku üle nalja teha, aga peamiselt rääkida sellest, mis on digihäbistamine, miks inimestele seda teha meeldib ja mis dünaamikad selle tegevuse taga peituvad. 

TÜ meediauuringude professori Andra Siibakuga sai arutletud sotsiaalmeediaplatvormide toimimismehhanismide ja -motivatsioonide üle. Kas Facebook oma paljudes vormides on kõige kurja juur, õilis-demokraatlik linnaväljak või natuke mõlemat?

Lotte Parksepp kutsus stuudiosse digikeskkondade kommunikatsiooniga, sh erootilist sisu puudutava kommunikatsiooniga tegeleva TÜ õppejõu Maria Murumaa-Mengeli, et arutada sellist nähtust, nagu seda on audioporno. Kuivõrd see on sisuliselt teaduslikult uurimata valdkond, on kõvasti, mille üle teoritiseerida! Niisiis - tehkem seda koos.