Õpipisik

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekava üliõpilased Anni Varjo ja Laura-Liis Nõmme räägivad oma õppimis- ja praktikakogemustest ning sellest, kuidas nad üldse jõudsid eripedagoogika ja logopeedia õppekavale õppima.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppekava üliõpilased Minna Marleen Meremaa, Kertu Säinas ja vilistlane Anni Remmelgas räägivad oma kogemustest õpingutel ja tööelus. Muuhulgas tuleb juttu sellest, milline inimene sobib õpetajaks ja milline sotsiaalpedagoogiks ning kuidas õppida nii, et jõuda ka võidukalt õpingute lõpuni.

Miks arendada majanduslikku mõtlemist ja ettevõtlikkust juba lapseeast peale? Mis seis valitseb meie ettevõtlusõppe maastikul ja milliseid programme on noorte jaoks loodud? Kuidas tegutsevad õpilasfirmad? Nendel teemadel vestleme haridusteaduste instituudi algõpetuse nooremlektor Külli Hiiemäe-Metsari ja klassiõpetaja õppekaval õppiva Melany Lensiniga, kes osales Eesti Õpilasfirmade konkursi superfinaalis 2022.aastal õpilasfirma Cafessa liikmena.

Uues episoodis räägime matemaatika õppimisest ning sellest, kuidas motiveerida õpilasi matemaatikat õppima. Kõneleme lähemalt projektist „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses” ja vestluskaaslaseks on haridusteaduste instituudi õpetajate seminari matemaatika didaktika nooremlektor ja haridusteaduste nooremteadur Maarja Sõrmus.

Kas kliimamuutus on müüt või tegelikkus? Kas minust ka midagi sõltub ja kuidas see meid mõjutab? Kas võidelda kliimamuutuse vastu või muutustega kohaneda? Kui kliimateadlikud on eestlased ja maltalased? Nende küsimustega tegeleb projekt „Kliimateadlikkus koolist ühiskonda: laste, noorte ja õpetajate võimestamine kliimamuutuste mõjude vähendamiseks”.

Projektist räägivad haridusteaduste instituudi Õpetajate seminari loodusteaduste didaktika nooremlektorid Aigi Kikkas ja Kaire Jõgi ning Narva kolledži alushariduse nooremlektor Katrin Saluvee.
 

"Õpipisiku" taskuhäälingu uues episoodis vestleme Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Liina Kersnaga. Liina uurib oma väitekirja raames seda, kuidas toimub erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides õpilaste eneseregulatsiooni toetamine. Vaatleme, milliseid alternatiivseid pedagoogilisi lähenemisi on Eestis lisaks tavakoolile. Kuna Kersna on olnud ka haridus- ja teadusminister, siis räägime koolidest ja hariduse olukorrast ning tulevikust laiemalt. Samuti tuleb jutuks Liina haridustee ja tööalane areng. Saatejuht on Sven Paulus.

Seekordses "Õpipisiku" saates kõnelevad kaasava hariduse nooremlektor Lii Kaudne ja haridusteaduste instituudi tudeng Cäro-Ly Helve teemal, kuidas toetada lapse enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengut. Kuivõrd Kaudne selgitab, mida saab enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengu toetamiseks ära teha nii koolis kui ka kodus, sobib saade nii haridustöötajatele kui ka lapsevanematele. 

"Õpipisiku" uues saates kõnelevad haridusteaduste nooremlektor Pille Nelis ja kaasava hariduse nooremlektor Carolina Šuman kaasava hariduse tähendusest. Kuivõrd Pille Nelis uurib kaasavat haridust enda doktoritöös, on ta tutvunud suure hulga teaduskirjandusega, mis kaasavat haridust puudutab, ning jagab sealt leitud infot saateski. Juttu tuleb kaasava hariduse võtmetunnustest, aga ka selle eelistest ja murekohtadest, nagu suhtlemisviisid või konfliktid laste vahel. 

"Õpipisiku" seekordses saates kõnelevad haridustehnoloogia kaasprofessor Mario Mäeots ja Laululinnu lasteaia Eerika filiaali õppealajuhataja Vieno Rjabova digipedagoogika teemadel. Mäeotsa sõnul ei saa teadlane õpetajale ette öelda, millist digipedagoogilist vahendit on kõige parem kasutada. Õpetaja peaks õpetamisviisi ise valima, lähtudes nii õpetatavast materjalist kui ka enda oskustest. Ometi on teadlasel võimalik õpetajale tutvustada nii võimalusi kui ka ohukohti, mis digipedagoogikaga kaasnevad, ning just seda Mäeots ja Rjabova "Õpipisiku" uues saates teevadki.

"Õpipisiku" teises Pedagogicumi erisaates kõneleb TÜ kultuuriteaduste instituudi eesti kirjanduse lektor Andrus Org võimalustest, kuidas saab reisiõpe toetada õpilase arengut. Ühelt poolt aitab reisiõpe Oru sõnul arendada oma peaga mõtlemist, oma kätega tegemist ja oma südamega tundmist. Teisalt suunab reisiõpe õpilasi ka koostööle ja loob jagatud kogemusi, ütleb Org ning julgustab õpetajaid reisiõppega katsetama.

Taskuhääling on valminud projekti “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine” raames, mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.

"Õpipisiku" uues saates vestlevad TÜ haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor Äli Leijen ja haridusinnovatsiooni tudeng Liisi Pajula õpetaja agentsusest ehk tegevusvõimekusest. Leijen võtab tegevusvõimekuse mõiste kokku nii: kui identiteet näitab seda, kes ma olen, siis tegevusvõimekus näitab seda, mida ma teen ja kui palju ma saan oma tegevust ise kujundada. Miks on aga oluline, et õpetaja oleks siis tegevusvõimekas, ning kuidas tegevusvõimekust toetada saab, kuulete lähemalt juba saatest. Küllap leiavad arutelust mõtteainet nii haridusjuhid, õpetajatudengid kui ka loomulikult õpetajad ise. 

"Õpipisiku" taskuhäälingus ilmub seekord Pedagogicumi kompetentsikeskuse erisaade, mis keskendub sisemise motivatsiooni tõstmisele kehalise kasvatuse ainetunnis. Saates selgitab TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi sporditeaduste teadur Henri Tilga, milles seisneb sisemine motivatsioon ja miks on oluline seda õpilastes tõsta. Võimalusi, kuidas õpilaste sisemist motivatsiooni tõsta, kirjeldab Tilga küll kehalise kasvatuse ainetunni näitel, kuid sarnased strateegiad on ülekantavad teistessegi ainetundidesse. 

Taskuhääling on valminud projekti “Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine” raames, mida toetas Euroopa Sotsiaalfond.

"Õpipisiku" seekordses saates kõneleb TÜ haridusteaduste instituudi algõpetuse professor Krista Uibu tekstimõistmisest ning teda intervjueerib Tartu Hansa Kooli õpetaja Stefi Tomp. Juttu tuleb esiteks tekstimõistmise ja funktsionaalse lugemisoskuse tähendusest, teisalt antakse ka praktilisi soovitusi. Näiteks kõneleb Uibu strateegiatest ja meetoditest, mille abil saavad õpetajad toetada oma õpilaste tekstimõistmise arengut, ning annab nõu lapsevanematelegi. 

"Õpipisiku" esimeses tudengite erisaates tuleb juttu koolipäeva algusaja edasilükkamisest. Arutatakse muu hulgas, miks on koolinoortel keeruline esimestes tundides keskenduda, mis kasu on kas või 20 minutit pikemast uneajast ning kas Eesti koolid võiksid tulevikus tunde hiljem alustada. Ekspertidena on saates külas unetehnoloog ja -nõustaja Kene Vernik, koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Ada Urm ja Tervise Arengu Instituudi krooniliste haiguste osakonna juhataja Merle Havik. Saate salvestasid sel kevadel TÜ haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni tudengid Triinu Aaviku, Maarja Vaikmaa, Merilin Sarapuu, Leelo Viidu ja Merili Kärner. 

"Õpipisiku" esimeses saates kõneleb TÜ haridusteaduste instituudi pedagoogika lektor Ingrid Koni õppimise toetamisest ning teda intervjueerib haridusinnovatsiooni õppekava vilistlane Eveli Laats. Juttu tuleb sellest, mida üldse tähendab õppimise toetamine ning kuidas seda ülikoolis teha, et vältida muredega üksi jäämist, läbipõlemist ja õpingute katkestamist. Mõtteainet jagub saates nii haridustöötajatele kui ka tudengitele.