Siseturvalisuse taskuhääling

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime riigiinfo telefonist 1247, mis tähistas just enda neljandat sünnipäeva. Selle aja jooksul on lühinumbrile tehtud üle miljoni kõne ja teenus on kiirelt arenenud. Just sealt saavad meie inimesed kõige päevakohasemat infot riigilt nii igapäevaselt kui ka kriisides.

Saates käis külas 1247 arendusekspert Riina Ansu Häirekeskusest ning otsiti vastuseid järgmisetele küsimustele:

1. Kuidas ja miks riigiinfo telefon 1247 loodi?
2. Millistes kriisides on 1247 riiki toetanud?
3. Millised plaanid on Häirekeskusel riigiinfo telefoniga 1247 tulevikuks?

Saadet juhtis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii läks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?

Laua ümber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Üheskoos otsisime vastuseid järgmistele küsimustele:

1.       Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid?

2.       Millised on uued trendid narkoturul?

3.       Mida tuleb silmas pidada narkovastases võitluses?

4.       Mida on plaanis teha, et järgmisel aastal ei vaataks narkoüledooside statistikast meile vastu järjekordne must rekord?

Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

Prokuröridest tugiisikud tänavalastele kõlab täna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said päästetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude päästmisest ja raskete teemadega võitlemisest meie seekordne episood räägibki.

Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pääste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. Räägime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tänaseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike süsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukülastuste süsteemi?

Mida õppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tänaseks on jõutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak.

Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lõppeb detsembris 2023.

Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada.

Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid päevi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rääkis temaga kodanikuühiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud õppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike järelkasvust.

• Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kättesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jõuti. Kui protsess, kuidas otsuseni jõutakse, jääb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmärk on saada võimalikult hästi aru, kuidas inimene käitub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes.
• Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuühiskonnaga inimkeskne = innovaatiline
• Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene läheb kaasamisüritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mõjutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem ära tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana.
• ReStart. Selleks, et oleks tugev järelkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade südamelähedus kasvab iga inimese seest.

1. detsembril tähistame turvalisuse päeva. Selle päeva puhul räägime tavapärasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ütle aitäh kõigile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud, politseinikele, kaitsepolitseinikele, piirivalvuritele, päästjatele, Häirekeskuse päästekorraldajatele, siseturvalisuse valdkonna it-inimestele, kadettidele, õppejõududele, kes neid juhendavad, meie imelistele siseturvalisuse vabatahtlikele ning ka kontoritöötajatele siseturvalisuse tagalas.

Saates räägib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik ja Turvalisuse päeva eestvedaja Kersti Ringmets, miks selline tänupäev sündis ja mis on selle suurem eesmärk.

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Saade Iisraeli ja Hamasi vahelisest konfliktist. Infot sel teemal on väga palju, selgust aga vähe. Räägime, mis on selle konflikti juured, millised on võimalikud lahendused rahu saavutamiseks piirkonnas ning kuidas see kõik mõjutab Eestit.

Saatekülalised:

Jüri Vlassov, Siseminsteeriumi julgeolekupoliitika nõunik ja

Ringo Ringvee, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur radikaliseeriumise ja terrorismi valdkonnas ning Siseministeeriumi usuasjade nõunik.

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriületuse vaba liikumise tähistamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret teab!

Täpsemini öeldes on meie viimast päeva ametis olev asekantsler Piret Lilleväli üks võimekamaid naisi, kes siin majas olnud, sest ta on liigutanud lisaks siseturvalisuse arengutele ka Euroopa Liidu mägesid!

Kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmetsa juhtimisel vaadati ühiselt tagasi Pireti tegemistele Siseministeeriumis ning vesteldi tema hobidest, vaadetest elule, juhtimiskultuurile, olulistest võitudest aga ka raskustest enda tõestamisel mehises maailmas.

Piretiga koostööd on vestluse sees meenutanud ka Uku Särekanno.

Jutuajamine on salvestatud juunis 2023.

nnovatsiooni ülesanne on luua lisaväärtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaühe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on üldse võimalik innovatsiooni teha?

Eksimine on innovatsiooni paratamatu ja normaalne osa. Ka avalikus sektoris peab saama üle taagast, et eksimine pole lubatud. Vaja on tagasisidet ka neilt, kelle jaoks mingit muudatust ellu kutsutakse. Kui eksiti, siis kus ja millega. Avalikus sektoris nõuavad innovaatilised muudatused eeltestimisi, sest eksimised eluliste teenustega on hoopis laiemate tagajärgedega. Seetõttu ei paista uuenduslikud muutused ehk kohe välja ja nõuavad eeltöö tõttu palju rohkem aega.

Räägime Siseturvalisuse taskuhäälingus suurte probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas luua usalduslik keskkond uuendusteks, aga ka sellest, mida teeb Siseministeerium Baltikumi suurimal mõjufestivalil Impact Day. Ühtlasi anname ühele kuulajale ära ürituse passi. Täpsemad juhised selle saamiseks jagame saate lõpus.

Saatekülalised:

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Minna Harjo

ühiskondlike muutuste juht Kadi Kenk

meie Impact Day paneelis osaleja, innovaatiline Kati Päike

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Siseministeerium avas tänavusel Arvamusfestivalil väga mitmeid teemasid ja diskussioone. Näiteks turvalisest ööelust, kogukondade elujõulisusest, kriisidest ja paanika külvamisest, vabatahtlike tulevikust, rahast aga ka elanike koolitamisest, ohtude märkamisest ja koostööst avaliku ja erasektori vahel. Oli palju äratundmist, kogemuste jagamist, murede ärakuulamist ja heade praktikate taipamisi. Seekordses saates kuuled vahetult, mida meie inimesed endaga kaasa võtsid ja mis muljeid arvamuste vahetamine turvalises õhkkonnas neile andis.

Oma mõtteid jagavad #turvatundeloojad: Martin Tulit, Kristina Ots, Kadi Luht-Kallas, Mari Käbi, Silvester Soop, Viola Murd, Raivo Küüt, Tarmo Miilits, Eimar Veldre ja Teele Seire ning kaasamispraktik ja andragoog Piret Jeedas.

Eestlaste suurim püha – võidupüha ning suured jaanilaupäeva pidustused on lähenemas. Me ei hakka manitsema, aga püüame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kõigi turvatundele. Räägime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mõjutavad ning mida saab ära teha turvalisema jaanipäeva jaoks.

• Kes ütleb, et kümme õlut sauna kõrvale on täiskasvanule probleem?

• Miks igaõhtused „pudel või kaks“ tarbijad end statistikas ise ära ei tunne?

• Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ületarbinute eest?

• Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tõusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mõtteid jagub.

Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning Põhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus pikemalt, et rääkida kogukonnakesksest valitsemisviisist innovatsiooni ja elanikkonnakaitse võtmes.

Siseministeeriumi peatselt avaneva innovatsioonifondi eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi loomaks ja käivitamaks koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Mida see tähendab ja kellele suunatud on?

Uute lähenemiste katsetamine on oluline ka poliitikakujundamises. Siseministeerium soovib teha targemaid valikuid ja püüab jäikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise keerulisemate probleemide lahendamisel nügides ka omavalitsusi ja kogukondi selles suunas liikuma. Soovime jõuda uute ideede ja tegevusviisideni, mis pakuvad ühiskondlikele väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi ja mille tulemusena paraneb ka meie heaolu. Kodanikuühiskonna innovatsioonifondiga aitamegi kaasa muutustele kogukondade kaasamisel ja koostöös ning seekord just elanikkonnakaitse võtmes.

Kodanikele lähemale jõudmisest ja innovatsioonifondis räägib Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Martin Tulit.

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Olgugi, et kodanikupäevast on möödas pool aastat, on jälle põhjust rääkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisuse taskuhäälingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku aunimetuse valimisest. Millistel juhtudel võib aasta kodaniku aunimetuse ära võtta ning mis otsuseni jõuab komisjon 2022. aasta aasta kodaniku tiitlikandja osas?

Aasta kodaniku aunimetuse väljaandnud asutusena peame veenduma, et tiitlikandja tegevuses ei oleks enne ega pärast aunimetuse andmist asjaolusid, mis välistaksid selle kandmist. Samas lasub Siseministeeriumil ka vastutus enne ammendavaid otsuseid kõik osapooled ära kuulata. Seekordses taskuhäälingu saates selgitamegi, kes on aasta kodanik, kuidas ta valitakse ning kuidas Siseministeerium tagab selle, et aunimetust kannab sellele vääriline kodanik.

Külaline: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt

Saatejuht: Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Täpselt nii palju kui vaja, aga mitte rohkem. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisaluga, et vaadata natukene tagasi tema ametiajale ja uurida, kuhu viib tee edasi.

Kaks pikaajalist tuttavat ja kolleegi omavahel – juttu tuleb spordist, õpingutest, arhitektuurist, poliitikast ning tulevikust. Kes on olnud Arnold Sinisalu suurimad eeskujud sisejulgeoleku valdkonnas ning kelle mahitusel ta doktoriks sai? Seda ja palju muud põnevat kuuled seekordsest Siseturvalisuse taskuhäälingust.

Saade on salvestatud 4. aprillil 2023.

Head kuulamist!

15. märtsil 2023 jõustusid relvaseaduse muudatused. Mida peab nüüd tegema Vene kodanikust relvaomanik, kes harrastab laskesporti? Räägime saates, mis täpsemalt relvaomaniku jaoks muutus ning mis saab edasi. Kellelt saab abi relva müügiga seonduvates küsimustes? Kas Eestis on üldse piisavalt turgu, et kõik inimesed saaksid oma relvad ära müüa? Millisel juhul enam relvaluba kunagi inimesele ei anta?

Neile ja teistele küsimustele annavad vastused saatekülalised:

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar ja

PPA relvateemade eestvedaja politseimajor Anneli Annist.

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Erisaade vene õigeusust ja julgeolekust, mis on ajendatud 25. septembril Venemaa Õigeusukiriku patriarh Kirilli väljaütlemistest, mida saab käsitleda selge mõjutustegevusena ja Venemaa agressiooni õigustusena Ukrainas.

Seekordses episoodis selgitame, miks on Eestis kaks õigeusu kirikut ning kas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on Eestis julgeolekuoht. Miks on üldse oluline, et MPEÕK juht Eugeni enda seisukohad selgelt välja ütleks ja kas tänasel kohtumisel jõuti ühisele mõistmisele?

Taust:
Siseministeerium soovis selgitusi ja kutsus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) kõrgeima vaimuliku kohtumisele, et kirik, kui organisatsioon, selgitaks ja kommenteeriks Eestis avalikult enda seisukohti patriarh Kirilli sõnavõttude osas. MPEÕK metropoliit Eugeni ütles ka jätkukohtumisel 18. oktoobril siseministeeriumi esindajatele, et ei jaga patriarh Kirilli vaateid Ukraina sõjale. 

Külalised:
Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ja
Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee

Saatejuht Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar aitab selgitada uudiseid sellest, et Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 21. septembril 2022 välja osalise mobilisatsiooni. Selgitame, mida see Eesti jaoks tähendab ja kuidas puudutab see Eestis elavaid Venemaa kodanikke.
Kui palju mobilisatsioonikohustuse alla kuuluvaid Venemaa kodanikke Eestis elab?
Kas neil on võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset, et kohustusest mööda hiilida?
Mis saab neist, kes võtavad kutse vastu ja soovivad hiljem Eestisse naasta?

Ühiskond on pidevas muutumises ja turg peab kohanema maailma vajadustega. Kuidas olla parem, kestvam ja säästlikum on peamised küsimused, millele tänapäeva ettevõtjad oma tegevuses vastuseid otsivad. Seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisimegi muutunud ühiskonnast, missiooniga inimestest ja võimalustest kinni haaramiseks sotsiaalse ettevõtluse näitel, mida võib nimetada teise sõnaga ka jätkusuutlikuks või mõjusaks ettevõtluse vormiks.

Probleemide märkamine, ise initsiatiivi haaramine ja muutuste loomine ühiskonnas on need eeldused, et panustada jätkusuutliku ettevõtluse arengusse ja ka turvalise riigi loomisse. Räägime lähemalt, kes on need missiooniga ettevõtjad, kes ühiskonnale hulganisti tagasi annavad ja miks paljud neist Eestis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku alla koonduvad.

Ühtlasi saad teada:
Mis suursündmus on Impact Day?
Kas sotsiaalsetele ettevõtetele on mingeid maksusoodustusi?
Mis eristab heategevusorganisatsiooni sotsiaalsest MTÜ-st?
Kuidas saada teada, kas minu tegevus liigitub sotsiaalse ettevõtluse alla?
Kuidas siseministeerium jätkusuutliku ettevõtlusega seotud on ja miks me räägime maailma parandamise eesmärkidest?

Saatekülalised:
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber
Siseministeeriumi rahvastiku- ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt
Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Minna Harjo
Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

#kuulamissoovitus #siseturvalisusetaskuhääling

Miks on vaja kiiret ohuteavitust? Juba tsivilisatsiooni algusest alates on olnud oluline edastada läheneva või juba tekkinud ohu kohta teavet teistele inimestele. Tehnoloogia ja teaduse arenedes on mitmekesistunud ohud meie ümber, võimalused ohte ennustada, aga ka teavitamise võimalused. Just üldsuse teavitamise süsteemidest ja võimalustest tänases Siseturvalisuse taskuhäälingu episoodis räägimegi. Juttu tuleb ka helisireenide testimisest ja sellest, kui kiiresti ohuteave inimesteni üldse jõudma peaks.

Avalikkuse ohust teavitamiseks on hetkel töös palju lahendusi: asukohapõhised lühisõnumid, mobiilside tugimastide kärjeinfo teated, sireenid, valjuhääldid, mobiilirakendused, sotsiaalmeediavõrgustikul põhinevad teavitused või SIM-kaardi põhised lahendused, aga isegi satelliitlahendused. Kes otsustab, milliseid kanaleid konkreetse ohu korral kasutada?

Vestlusringis osalevad:
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd
Päästeameti sireenivõrgustiku projektijuht Tambet Vodi
Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika nõunik Kadi Luht-Kallas

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

*Kui vajad ohutusinfot ja käitumisjuhiseid, helista riigiinfo telefonil 1247.
*Kui vajad kiiret abi, sinu või kellegi teise elu, tervis, vara on ohus, helista hädaabi telefonil 112.

Siseturvalisuse taskuhäälingu värske episood räägib sellest, et meie ümber on suur hulk inimesi, kes ei saa hädas olles oma murest 112-telefonil ise rääkida. Nimetatud sihtrühm ei ole ainult sündinud kurdid. Ei, ka Sinu vaegkuuljast vanem võib vajada ühel hetkel abi, mida ta ise küsida ei suuda. Igaüks meist võib tegelikult sattuda olukorda, kus häält teha ei ole võimalik. Seetõttu pühendame seekordse saate hädaabiteenuste ligipääsetavusele – toome välja selle kitsaskohad ja räägime käimasolevatest arendustest.

Järgneva pooltunni jooksul saad kindlasti targemaks ja aitad meil sellega muuta Eestit turvalisemaks paigaks, sest just Sina, hea kuulaja, võid olla see, kelle teadmised aitavad homme päästa elu.

Saatekülalised:
Häirekeskuse 112 arendusosakonna ekspert Brigitta Õunmaa
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Mari Puuram
Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika nõunik Kadi Luht-Kallas

Saatejuht Teele Seire

Siseturvalisuse taskuhäälingu erisaade vastuoluliste sümbolite kasutamisest ja 9. mai tähistamisest. 

Georgi lindi ja Z-märgi tähendust on kaaperdatud ja rakendatud Kremli režiimi poolt sõjas Ukraina vastu. Seetõttu on neist saanud rahu- ja inimsusevastaseid kuritegusid õigustavad sümbolid, mis ei ole Eesti avalikus ruumis kohased. Et mitte saada sõjaõhutajaks, tuleb nende kasutamisest loobuda. 

9. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. 

Eestis on igati lubatud kõikide sõjas langenute ja surnute mälestamine ja see ei saa ka tulevikus olema keelatud. Mäletame ja mälestame teises maailmasõjas hukkunuid kalmistul lillede ja küünaldega, mitte lippude ja lintidega. Viimaseid kasutab Kreml Ukrainas toimuva sõja ülistamiseks ja süütute tapmise õigustamiseks. 

Langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav.

Teemat selgitab siseminister Kristian Jaani

Saatejuht Teele Seire

Viimase kuu aja jooksul on iga kolmas inimene Eestis teinud annetuse heategevuseks. Eesti Punasel Ristil üle 50 tuhande eraannetaja ning Eesti Pagulasabi on kogunud heade inimeste abiga üle kolme miljoni euro. 2020. aastal koguti Eestis terve aasta peale annetusi 49 miljonit eurot, kuid viimase kahe nädalaga on see summa juba umbes 10 miljonit eurot. Vabaühendused on end tõestanud ja saanud pakkuda laialdasi võimalusi abistamiseks, kuid saadud abiraha kulub sama kiirelt, kui tuleb. 

Siseturvalisus ei ole ainult piirikontroll ning patrullautod tänaval. Sel korral tutvustamegi siseturvalisust hoopis uue nurga alt. Räägime eestlaste viimase aja hüppeliselt kasvanud annetamissoovidest ning sellest, kuidas kodanikuühiskond on suutnud end üllatava kiirusega mobiliseerida, leides innovaatilisi lahendusi kõigi soovijate pakkumiste vastu võtmiseks. Fookuses on heategevus - see, kes ja kuidas Ukraina kriisi panustab.

Sügisel 2021 läbiviidud uuring „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks“ ütleb, et viimase 12 kuu jooksul on heategevuseks raha annetanud 51% vastajatest. Erinevaid esemeid on annetanud 47% ning heategevustooteid on ostnud 42% ning heategevusega seotud vabatahtlikku tööd on teinud 26% vastajatest (see tulemus ei pruugi kajastada inimeste endi huvide või perega seotud vabatahtlikku tööd).

Oma panuse saad täna anda toidu abil Toidupanka, esemete näol Uuskasutuskeskustele ning rahalise annetuse kogujad lisaks Eesti Punasele Ristile ja Eesti Pagulasabi ühendusele leiad kõik kriis.ee leheküljelt.

Saatekülalised:
Eesi Pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm
Eesti Punase Risti partnerlussuhete juht Jukka Pietiläinen
Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Marten Lauri

Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire

#9 Seekordses saates räägivad Henry Timberg, Sirle Loigo ja Elari Kasemets sellest, et valesti valitud kiirus on päriselt see, mis liikluses sageli saatuslikuks saab. Aruteleme selle üle, millise kursi Eesti liiklusturvalisusega võtma peaks ning kas senised meetmed annavad meile soovitud tulemused. Seda, mida riik kiirustajatega peale plaanib hakata, kas rahunemispeatused on varsti igapäevased ja kuhu ning millal omavalitsused kiiruskaameraid saavad ülesse seada, kuuled juba saatest.

Sõida rahulikult, sest podcasti jätkub terveks Tallinn-Tapa või Pärnu-Ikla teeks!

Saatejuht: Siseminsteeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire
Külalised: Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg, Politsei- ja Piirivalveameti arendusjuht Elari kasemets, Politsei- ja Piirivalveametist liiklusjärelvalve eestvedaja Sirle Loigo

Siseturvalisuse taskuhäälingu kaheksandas saates arutati äärmiselt põneval teemal, nimelt riigi suurima IT-maja, siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse SMIT, võimekuse ning siseturvalisuse valdkonna infotehnoloogiliste toodete ja teenuste erisuste üle.

Stuudios olid külas siseministeeriumi varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli, SMIT-i äriteenuste valdkonna juht Marti Lung ning baasteenuste valdkonna juht Einar Laagriküll, saadet juhtis SMIT-i tugiteenuste valdkonna juht Agne Aija.

Täna on kõigil Eesti inimestel isiklik kogemus seoses kriisiga ning pole vaja enam tõestada, et kriisid tõesti juhtuvad ja nendeks on mõistlik valmistuda. Alates selle aasta 1. juulist koordineerib Eestis nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist Riigikantselei. Varasemalt tegeles tsiviilkriisideks valmistumise koordineerimisega Siseministeerium, kes nüüd keskendub eelkõige siseturvalisuse valdkonna kriisidega tegelemisele. Kriisideks valmisolekust rääkis Siseturvalisuse Taskuhäälingus pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.

Siseturvalisuse Taskuhäälingu uues saates rääkisid siseministeeriumi nõunik Sven Põierpaas  ja sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar relvaseaduse planeeritavatest muudatustest ja nende tagamaadest. Vestlust juhtis kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

7. juunil 2020 avas 32-aastane mees Lihula tankla lähistel inimeste suunas tule. Küsimused, mis pärast nii šokeerivat juhtumit tekkisid kohustasid siseministeeriumit kehtivaid regulatsioone üle vaatama. Siseminister saatiski käesoleva aasta oktoobri esimesel päeval relvaseaduse muudatuste eelnõu esimesele kooskõlastusringile. Eelnõu eesmärk on tõhustada relvaloa saamisele eelnevaid kontrollitoiminguid ja anda nii loa menetlejale kui ka perearstile rohkem infot, mille põhjal loa andmise üle otsustada.

Siseturvalisuse Taskuhäälingu järjekordses saates rääkisid Siseministeeriumi nõunik Laura Aaben ja varade, planeerimise ja tehnoloogia asekanstler Piret Lilleväli innovatsioonist ja teenuste disainis Siseministeeriumis ja selle haldusalas. Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele:

• Miks on innovatsiooni riigisektoris vaja?
• Milliseid innovatsiooniprojekte on siseturvalisuse valdkonnas ellu viidud ja milliseid plaanitakse tulevikus?
• Kuidas saaks siseturvalisuse valdkonna inimeste elu lihtsamaks ja paindlikumaks muuta?

24.-25.08.2021 toimub konverents „Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt“. Sellest tulenevalt kutsusime Siseturvalisuse taskuhäälingu saatesse külla lähisuhtevägivalla eksperdid Kadri-Ann Lee siseministeeriumist, kes annab selle teemalisi loenguid ka Sisekaitseakadeemias, ja justiitsministeeriumi analüütiku Kaire Tamme, kes tegeleb igapäevaselt perevägivalla statistika ja analüüsidega.

Saates otsiti vastuseid küsimustele:

1. Kas Eestis toetatakse lähisuhtevägivalla ohvreid ja pealtnägijaid ning vägivallatsejaid?
2. Millest räägitakse konverentsil „Lähisuhtevägivallast lähedalt ja kaugelt“ 24-25 augustil?
3. Kuhu pöörduda kui oled lähisuhtevägivalla ohver või kahtlustad, et su lähedane on ohver?

Juunis hakkas Valgevenest Leetu saabuvate ebaseaduslike sisserändajate number järjest kasvama ja Leedu seisab tänaseni silmitsi rändekriisiga. 26. juulil kohtus siseminister Kristian Jaani Vilniuses Leedu siseministri ja Leedu-Valgevene piiril missioonil viibiva ESTPOL5 üksusega. Päev hiljem, 27. juulil rääkisime Siseturvalisuse taskuhäälingus temaga olukorrast Leedus, Eesti rollist ja valmisolekust selle rändesurvega tegeleda ning rahvusvahelisest koostööst rändesündmustega toimetulemisel.

Suve esimesel päeval kinnitas valitsuse uimastiennetuse komisjon narkopoliitika valge raamatu. Siseturvalisuse Taskuhäälingus rääkisid Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova ning siseministeeriumi narkopoliitika nõunik Ain Peil, mida teha, et aastal 2030 ei sureks ükski inimene Eestis uimastite üledoosi tõttu.

Saates otsiti vastuseid järgmistele küsimustele:

• Kes ja miks kasutavad täna Eestis uimasteid?
• Kas peaks uimastite tarvitajaid Eestis karistama?
• Kuidas riik saab aidata uimastite tarvitajaid?

Uuringute järgi tunneb rohkem kui 90 protsenti inimestest end Eestis turvaliselt. Lugna tõi välja, et turvatunde säilitamiseks tuleb järgnevatel aastatel ellu viia muutused sellistes valdkondades nagu kogukonnad ja vabatahtlikud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, andmepõhine ennetus ning kriisideks valmisolek. Samuti tuleb mõelda sellele, millises keskkonnas me tulevikus tegutseme. Lisaks peatuti saates muuhulgas ka küberturvalisuse ja ennetuse teemadel.

Esimeses saates otsisime kantsleriga vastuseid järgmistele küsimustele:

• Mis muutub siseturvalisuses 10 aasta pärast?
• Mis mõjutab turvalisust 10 aasta pärast kõige rohkem?
• Kuidas hoida ja kasvatada siseturvalisust?