Hum Laude

Tartu Ülikooli tudengitel on igas õppeastmes võimalik osa õpingutest sooritada mõnes välisülikoolis. Samuti saab välismaal käia praktikal. Erinevaid programme ja võimalusi on palju ning esmapilgul võib valiku tegemine olla keeruline. Otsustamisel on kindlasti abi kaastudengite kogemustest ning soovitustest. 7. detsembril salvestatud vestlusringis meenutavad enda välismaal veedetud semestreid ajalootudengid Robert ja Kaarel, usuteaduskonna magistrant Pille-Riin ning semiootika magistrant Keily. Vestlust juhib humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kommunikatsioonijuht Sander.

Ajalugu ümbritseb meid igal sammul, kuid teame sellest tihti vähem kui sooviksime. Teadmisjanulistele ja uudishimulikele pakub ajaloo magistriõpe palju põnevat: muinasaegsete asulapaikade uurimisest keskaegsete kroonikate ja 20. sajandi poliitiajalooni välja. Iga infokild, uus fakt ja avastus pakub väärt teadmist sellest, kes me oleme ja kust me tuleme. Lisaks annab mineviku uurimine võimaluse õppida, areneda ja maailma meie ümber paremaks muuta. Ajaloo õppimisest ja uurimisest vestlesid magistriõppekava programmijuht Janet Laidla, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja eriala vilistlane Lauri Kann ning arheoloogia magistrant Agnes Unt. Vestlust juhtis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kommunikatsioonijuht Sander Mändoja.

Keel on universaalne suhtlusvahend, mille kasutamine on nii automaatne, et igapäevaelus me sellele eriti ei mõtlegi. Ometi on keeleteaduses väga palju põnevaid nüansse, mida uurida ja avastada: kuidas tekivad häälikud ning kuidas saab neist kokku teistele inimestele arusaadav kõne? millist keelt rääkisid meie esivanemad ning miks keel aja jooksul muutub? kuidas saab Apple'i kõnetuvastusrakendus Siri aru, mida ma temalt küsin? Kõigile neile küsimustele ning paljule muulegi saad vastuse Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppesse õppima tulles. Vestleme õpingutest programmijuhi Pire Terase, eesti ja üldkeeleteaduse lektori Ann Veismanni, õppekava vilistlase Mariann Proosi ning magistrant Aleks Käämeriga. Vestlust juhtis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kommunikatsioonijuht Sander Mändoja.

Minevikus toimunu mõistmiseks on mitmeid allikaid: arheoloogilised leiud, suuline pärimus, kirjalikud dokumendid ja mälestused. Arhiivinduse eriala keskendub neist just viimasele: kuidas arhiivides ning muuseumites olevaid allikaid uurida, süstematiseerida ja minevikus juhtunu kohta teabe otsimiseks kasutada. Milline näeb välja arhivaari töö 21. sajandil ja mida põnevat on arhiividest viimasel ajal välja tulnud? Vestleme arhiivinduse ja mäluasutuste suunalisest magistriõppest arhiivinduse professori Aigi Rahi-Tamme, doktorant Toivo Kikkase ning bakalaureusetudengi Hanna-Riin Karuga. Saadet juhib humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kommunikatsioonijuht Sander Mändoja.

Kultuurikorralduse magistriõpe on mõeldud kultuurialal töötavatele praktikutele, aga ka kultuurivaldkonda tööle asuda soovijaile, kes orienteeruvad kultuuris juba hästi, kuid soovivad ennast täiendada. Räägime saates nii sellest, kuidas endised ja praegused tudengid siia õppekavale jõudnud on, mida põnevat üldse õppida saab, kui suurt tuge pakuvad laia silmaringi ja kogemuspagasiga kaasüliõpilased kui ka paljust muust põnevast. Vestlevad õppekava programmijuht Jana Reidla, vilistlane ja Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits ning tudeng ja raadio Elmar saatejuht Mari-Liis Männik. Vestlust juhib Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kommunikatsioonijuht Sander Mändoja.

Selles episoodis räägime lähemalt semiootikast - sellest veidi müstilisest ja esmapilgul abstraktsest valdkonnast, mis ometi meid kõiki seob. Semiootika ja kultuuriteooria õppekavale on oodatud kõik, kes on huvitatud ühiskondlike protsesside ja mustrite uurimisest ning mõistmisest. Õppekava muudab eriliseks selle universaalsus ja rakendatavus väga erinevates valdkondades kommunikatsioonist riigikaitseni. Põhjustest, miks omandada magistrikraad just semiootikas ja kultuuriteoorias, räägivad õppekava programmijuht Tiit Remm, magistrant Karl Kivastik ning vilistlane Kristiina Peterson. 

Usk ja usundid on erinevates kultuurides alati tähtsal kohal olnud. Nii on ka akadeemilises maailmas teoloogia olnud juba keskajast peale üheks neljast peamisest valdkonnast, milles õpetust antakse. Avatud maailm ja inimeste rändamine tähendab, et erinevate religioonide tundmine ning nendest tulenevate eripärade arvestamine nii poliitilises kui sotsiaalses kontekstis on endiselt vajalik ka Eestis. Selles episoodis räägime, millistele erialadele on religiooniuuringute ja teoloogia suunal võimalik spetsialiseeruda, missugustel ametikohtadel omandatud teadmised võiksid vajalikuks osutuda ning miks võiks magistriõpingute lõpetamisel kaaluda hoopis akadeemilist karjääri. Vestlevad õppekava programmijuht Ain Riistan, Royal Holloway Londoni Ülikooli doktorant Heidi Maiberg ja õppekava magistrant Pille-Riin Makilla. Saatejuht on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kommunikatsioonijuht Sander Mändoja.

Kas hea võõrkeeleoskus teeb automaatselt tõlkijaks? Milliseid abivahendeid tõlkijad enda töös kasutavad? Kas tõlkimine digiajastul üleüldse leiva lauale toob? Arutleme tõlkimise ja tõlkijaks õppimise üle koos tõlkeõpetuse kaasprofessori Terje Looguse, õppekava vilistlase ja tegevtõlkija Kätriin Pruuli ning magistrant Margret Rannaga. 

Ei ole ilmselt saladus, et hea võõrkeeleoskus avab palju uksi nii teistesse kultuuridesse kui põnevatele töökohtadele. Huvi ja ind mingit valdkonda lähemalt tundma õppida saab tihti alguse koolipingist ning enamasti kehtib see ka tulevaste filoloogide puhul. Võõrkeeleõpetaja magistriõpingud võimaldavad ühildada huvi kahe valdkonna - keelte ja õpetamise - vastu. Õppima on oodatud kõik hea võõrkeeleoskusega huvilised, kes soovivad võtta vastu pedagoogi vastutusrikka ameti. Taskuhäälingus räägivad õpingutest, õpetamispraktikast ning õpetajana töötamisest inglise keele ja didaktika nooremlektor ning inglise keele õpetaja erialajuht Natalja, inglise keele õpetajaks õppiv Sandra-Leele ning Hugo Treffneri Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Doris Kristina. 

Magistriõpingud kunstiajaloo erialal avavad ukse erinevate kultuuride, ideede ja tähenduste keerukasse ning põnevasse maailma. Selles episoodis räägimegi täpsemalt, kuidas on üles ehitatud kunstiajaloo õpingud, milliste põnevate uurimisprojektidega tegeletakse ning millised on väikeses ja ühtehoidvas kunstiajaloo osakonnas õppimise võlud. Vestlevad humanitaarteaduste valdkonna kommunikatsioonijuht Sander Mändoja, kunstiajaloo nooremlektor Anu Ormisson-Lahe, tudeng Elis Pärn ja eriala vilistlane Kristel Markus, kes jätkab õpinguid doktorantuuris Helsingi ülikoolis Haridus- ja noorteameti Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi toel.

Millega tegelevad teatriteadlased ja kuidas õpitakse kirjandust? Taskuhäälingu "Mõistuse hääl" uues osas vestlevad kirjandus- ja teatriteaduse magistriõppekava programmijuht Hedi-Liis, teatriteaduse eriala tudeng Karin ja eesti kirjanduse eriala vilistlane Marju. Juttu tuleb nii õpingutest, kirjandus- ja teatriteadlaste erialasest tööst kui ka  põnevatest uurimisteemadest, millega magistritudengid saavad tegeleda.

Mis on filosoofia roll tänapäeva maailmas? Kes saab filosoofia eriala lõpetanutest? Miks on just selle eriala vilistlastel suurepärased argumenteerimisoskused? Nendele ja paljudele muudele küsmustele saad vastuse kuulates Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna uut taskuhäälingut "Mõistuse hääl". Kuna filosoofia magistriõpe on inglise keeles, siis salvestasime ka taskuhäälingu inglise keeles.