Rukkirääk
By Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
RukkirääkApr 23, 2024
Veljo Runnel ja Külli Kalamees-Pani: „Nüüd on meil võimalik vaadata, kuidas see konnalomp asustatakse“
Aprillikuu episoodis, nagu ka eelmisel kahel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta mullast – leostunud gleimullast, aasta linnust – käost. Lisaks räägime loodusvaatluste maratonist ja minimaratonist. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi peaekspert Veljo Runnel ja loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Aivo Tamm ja Mati Martin: „Aga et nüüd nii suur päevaliblikas meile tuli, see oli mõnes mõttes sensatsioon“
Märtsikuu episoodis, nagu ka eelmisel kuul, keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta loomast – saarmast, aasta kalast – kohast ja aasta liblikast – kirju-tumesilmikust. Stuudios on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi muuseumipedagoog Aivo Tamm ja loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist Mati Martin. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Margit Hirv ja Sten Mander: „Igale poole, kuhu vaatad, siis näed mingisugust orhideed“
Veebruarikuu episoodis keskendume selle aasta looduse tegijatele. Juttu tuleb aasta puust – tammest, aasta orhideest – vööthuul-sõrmkäpast ja aasta samblast – harilikust helvikust. Stuudios on Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaednik Sten Mander ja botaanikaaia loodushariduse spetsialist Margit Hirv. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Triin Nõu ja Triin Pikk: „Üks osa kultuurist võiks olla lihtsalt looduses käimine. Kultuurselt!“
Uue hooaja esimeses saates keskendume Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja Loodusloovusfestivali seosetele. Kuigi festival toimub juba 10. korda, siis tänavu kannab festival nime Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival. Stuudios on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk ning loodusvaatluste maratoni kommunikatsioonispetsialist Triin Nõu. Saatejuht on loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse projektijuht Kaarin Hein.
Andrei Miljutin: „Kõige pöörasemad unistused mõnikord täituvad“
Aasta viimases saates kutsusime stuudiosse Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiliste kogude kuraatori Andrei Miljutini. Andrei sai oktoobris 70-aastaseks ning tema juubeli puhul kureerisime tema isikunäituse. Andrei on osav joonistaja ning loodusmuuseumi seminariala seinal ripuvad tema illustratsioonid imetajatest. Saates vestleme näitusest „Imelised imetajad“, Andrei joonistamise huvist ja tema kirjust elust.
Villu Soon: „Teaduskogus saab see eksemplar märksa suurema tähenduse“
Oktoobrikuus vestleme zooloogia teaduri Villu Soone ja harrastusteaduse peaeksperdi Veljo Runneliga. Selgitame välja, miks üldse talletatakse muuseumites ja teadusasutustes elusloodust, kuidas erinevad loomarühmad selleks sobivad, kuidas talletamine käib ning millised on need protseduurid.
Silvia Lotman: „On puudus võimalusest spontaanselt looduses olla“
23. septembri hommikul algas sügis ja sel puhul võtsime sügise vastu Lihulas, sookurgede seltsis. 23. septembril kell 14 toimus Matsalu loodusfilmide festivalil Rukkiräägu taskuhäälingu avalik salvestus. Veljo Runnel ja Silvia Lotman arutasid, kas ja kuidas on võimalik loodusfilmidest teadmisi ammutada. Silvia Lotman soovitab ühtlasi Jupiterist vaadata filmi „Laanetaguse suvi“.
Tuul Sepp: „Inimese vastutus on panna piir liigirikkuse vähenemisele“
9. augustil toimus Supilinna kiigeplatsil Ott Leplandi Emajõe suvekontsert ning enne seda meie taskuhäälingu avalik salvestus. Saatesalvestusel tuli juttu Tartu linna elurikkusest ja urbanLIFEcircles projektist, mille eesmärk on tõsta elurikkust linnas, luua omavahel ühendatud rohealade võrgustik, leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju ning luua hea elukeskkond kõigile. Avalikul salvestusel vestlesid loomaökoloog Tuul Sepp ja bioloog Veljo Runnel.
Kristine Fenske: „Botaanikaaed on tegelikult öisel ajal ka loomaaed“
Eesti liigitihedaim aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab juunis oma 220. aastapäeva. Väärika sünnipäeva puhul korraldatakse terve kuu jooksul eri sündmusi. Pidustused algasid koos Loodusfestivaliga, mis sel aastal toimus 7.–11. juunini üle Eesti, ning jätkuvad 27. juunil kell 13 puu istutamisega Vanemuise parki ja kell 19 Lonitseera kontsertiga botaanikaaia alpinaariumis. Saates räägime botaanikaaia avamaa korrashoiust, aednike töödest ja toredatest seikadest. Augusti lõpuni saab uudistada botaanikaaia õppeklassis näitust „Roheline varakamber“, mis on pühendatud botaanikaaia 220. aastapäevale.
Stuudios on aednik Kristine Fenske ja loodushariduse spetsialist Margit Hirv.
Janika Läänemets: „Looduskirjandus võibki olla selline lai mõiste“
Loodusfestivalini on jäänud loetud päevad. Selle puhul kutsusime saatesse linnujämmi esinejad. Stuudios vestlevad luuletaja Janika Läänemets ja muusik Meisterjaan. Kõneainet pakuvad looduskultuur, rahvapärimus, loodus ja inspiratsioon.
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilule ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilule ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti.
Linnujämm toimub Lodjakoja paadikuuri vabaõhusaalis 9. juunil kell 18. Sündmus on tasuta.
Kristel Vilbaste: „Looduse tundmine on vajaduspõhine“
Aprillikuu saates vestleme asutuse uue kolleegiga, Loodusfestivali kommunikatsioonispetsialisti Kristel Vilbastega. Juttu tuleb kevadest, konnadest, aedadest, lindudest ja muidugi Loodusfestivalist, mis toimub sel aastal 7.–11. juunini.
Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Rohkem infot leiab loodusfestival.ee.
Anni Oja: „Costa Ricas ei lubatud männikoort üldse orhideede lähedusse“
Märtsikuus vestleme orhideedest Tartu Ülikooli botaanikaaia vanemaedniku Sten Mandriga ja Anni Ojaga, kes on oma teadmisi täiendanud Costa Rica Lankesteri botaanikaaias. Tartu Ülikooli botaanikaaias toimus märtsi alguses kaheteistkümnendat korda orhideenäitus, mis on pühendatud käpalistele. Näituse programm oli sisustatud põnevate töötubade ja ekskursioonidega. Sten ja Anni jagavad muljeid ja annavad tagasisidet edukale orhideenäitusele.
Reet Aus: „Kui sa vaatad neid hunnikuid prügimägedel, siis see ei ole midagi muud kui halb disain“
Sel korral on stuudios kaks disainerit: Reet Aus ja Key Külaots. Saates keskendume jätkusuutlikule moele, moetööstuse keskkonnamõjudele ja jagame nippe, kuidas igaüks saab teadlikumat osta ja tarbida riideid.
Mare Vahtre: „Uudishimu on tegelikult see edasiviiv jõud“
Alustame 2023. aasta jaanuaris teist hooaega! Teise hooaja esimeses saates tuleb juttu teaduse populariseerimisest ja selle vajalikkusest. Saatekülalistega Eesti Teadusagentuuri Teame+ koordinaatori Mare Vahtre ja Tartu Ülikooli Teaduskooli direktori Ana Valdmanniga arutleme, kellel on õigus teadust populariseerida ning millised on need viisid, et tavainimeseni jõuda.
Polina Degtjarenko: „Samblikud on tegelikult väikesed maailmad“
Jõulukuul vestleme stuudios õhupuhtuse ja vääriselupaiga indikaatoritest ehk samblikest. Saatekülaliseks on samblike uurija ja noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvija Polina Degtjarenko. Teeme selgeks, mis vahe on samblikul ja samblal, ning arutame, miks on vaja tähelepanu pöörata ka kõige pisematele olenditele.
Maria Bochkova: „Meie lugu on justkui looduse lugu"
Kutsusime saatesse muuseumi näo, muuseumi loo vestjad Liisi ja Mariia, kes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi giidid. Arutlesime muuseumi rolli ja loodushariduse tähtsuse üle ning selgitasime välja, millised on kõige põnevamad eksponaadid.
Urmas Tartes: „Pildistamine on teekond meie ümbritseva tundmaõppimiseks”
Oktoobrikuu saate salvestasime Matsalu loodusfilmide festivalil 23. septembril. Saatejuhi rolli võttis meie asutuse harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel, kes vestles Loodusfestivali fotokonkursi „Metsik linn" žüriiliikme Urmas Tartesega linnalooduse pildistamisest.
Traditsiooniks saanud fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub tähele panema linnaloodust läbi kaamerasilma. Sel aastal laekus 188 tööd, millest 55 oli laste ja noorte tehtud fotod. 2022. aasta fotokonkursi žüriipinki kuulusid oma ala professionaalid: Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes.
„Seekord oli üldkategoorias kihvte töid, nagu paarike punasel vesirattal telefonid käes luike pildistamas, kormoranid kivil ning taustal Tallinna siluett purjekatega, kaks musitavat kajakat katusel, vanamehe käsi varblasega. Linnud olid sel aastal peategelased. Palju oli mõlemas kategoorias pilte, kus oli raske tabada looduse ja linna kooslust, kuid loodetavasti areneb pildistaja silm iga töö ja aastaga aina tähelepanelikumaks,“ tagasisidestas žüriiliige Kaisa Keizars-Aron.
Külli Kalamees-Pani: „Kõigepealt näed seeni isiklikult, silmast silma“
Septembrit tuntakse kui seenekuud. Sel korral vestlevad stuudios seeneeksperdid, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia seenenädala eestvedaja Külli Kalamees-Pani ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, mükoloogia professor Urmas Kõljalg. Arutleme seene rollist looduses, toome välja olulisi fakte seente kohta ja räägime seenenädala korraldusest.
Inge Kukk: „Tuli välja täiesti uusi fakte, mida ei ole seni avaldatud"
Juuni lõpus ilmus rikkaliku pildimaterjaliga populaarteaduslik raamat „Botaanikaaed ja botaanilised kogud“. Trükis tähistab loodusmuuseumi tänavust ja botaanikaaia järgmise aasta 220. aastapäeva.
Saatesse tuli koostaja Inge Kukk, kes rääkis raamatu tagamaadest ja botaanikaaia ajaloolistest faktidest.
Uus trükis annab ülevaate Baltimaade vanima järjest tegutsenud botaanikaaia – Tartu Ülikooli botaanikaaia ajaloost, avamaa- ja kasvuhoonekollektsioonidest ning kaunitest botaanikaaia taimedest, mis on raamatus esile tõstetud fotode ja lühitekstidega. Taimekollektsioonide paiknemist botaanikaaias näitab raamatusse lisatud kaart. Kaunid taimefotod raamatulehtedel pakuvad silmarõõmu ja ahvatlevad tulema taimi kohapeale uudistama.
Margus Ots: „Üle 300 liigi kandsime andmebaasi”
Sel korral muljetame Loodusfestivalist. Üle-eestiline Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama jätkusuutlikke tarbimis- ja käitumisharjumisi. 2022. aasta festival keskendus meid ümbritsevatele justkui märkamatutele naabritele, kes elavad inimese loodud keskkonnas: parkides, aedades, rõdudel, ka toas. Festivalil avastasime elurikkust enda ümber, uurisime, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Kutsusime saatesse ornitoloogi Margus Ots, taastamisökoloogia doktorandi Elvi Liiv ja loodusfestivali külastaja Aaro Abolkaln. Saatejuht on Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein.
Urmas Kõljalg: „Me tegeleme meeleliitmise, mitte meelelahutamisega”
Sel korral võtab saatejuhi rolli harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel. Saatekülalised, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg ja Loodusfestivali kuraator Margus Kasterpalu, vestlevad järgmistel teemadel: loodusmuuseumi 220 pidunädal, loodusmuuseumi minevik, olevik ja tulevik. Arutelule tuleb meeleliitmine ja muuseumi roll ühiskonnas. Rukkirääkimiseni!
Marko Mägi: „Tavaliselt ju üks lind ennast niimoodi ei varja”
Sel korral keskendume aasta linnule, metskurvitsale, ja arutleme veidi ka teiste lindude üle. Saate ülesehitus on tavapärasest mängulisem, kuna Eesti Ornitoloogiaühing aitas saatekülalistele välja mõelda linnutemaatilisi viktoriiniküsimusi. Saates vestlevad omavahel loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein, harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel ja linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Rukkirääkimiseni!
Inge Kukk: „Tema oli saks, kellele see ei maitsenud"
Kutsume kuulama sünnipäeva puhul podcasti „Rukkirääk” erisaadet
Tartu Ülikooli loodusmuuseum saab 6. aprillil 220-aastaseks! Lähme ajas tagasi ning räägime Tartu Ülikooli loodusmuuseumi esiisast, Gottfried Albrecht Germannist. Stuudios räägivad omavahel peaekspert Inge Kukk ja ürituste koordinaator Carlotta Põdra. Vestlusteemadeks on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi algusaastad, Germanni töö ning tema panus meie muuseumi arengusse.
Katrin Savomägi: „Lumi oli nagu manna – krudises"
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis avas 22. veebruaril rändnäituse „Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel”, mis valmis koostöös Eesti Meremuuseumi ja Polaarklubiga. Seetõttu kutsusime stuudiosse kaks seiklejat, kes on oma silmaga näinud Teravmägesid: Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zoosüstemaatika peaspetsialist ja bioloog Sergei Põlme. Räägime näituse tekkeloost ning saatekülaliste kogemustest Teravmägedel.
Saate lõpus on meil kombeks esitada küsimus kuulajatele. Sel korral on küsimusi kogunisti kaks!
Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Rukkirääkimiseni!
Margit Hirv: „Seal on pisikesi seemneid, suuri seemneid, värvilisi, läikivaid, karvaseid, ümmargusi, piklikke – igasusguseid"
Sel korral räägime kolme Tartu Ülikooli botaanikaaia töötajaga, kes on ühel või teisel moel seotud taime seemnetega. Botaanikaaias on avatud näitus „Pilguheit SEEMNETE salailma“, kus eksponeeritakse erinevaid taimeseemneid ja seemnetest meisterdatud laste fantaasiarikkad kunstiteoseid. Arutame näituse tekkelugu ja muidugi avame seemnete tausta – mis need on, kust need tulevad ning miks on need niivõrd vajalikud ja kasulikud? Stuudios on loodushariduse spetsialist Margit Hirv, botaanik Kersti Tambets ja aednik Kristine Fenske. Saatejuht on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ürituste koordinaator Carlotta Põdra.
Rukkirääkimiseni!
Mati Martin: „Ma tegelen putukate ümbertõstmisega ühest kastist teise"
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia uues taskuhäälingus „Rukkirääk“ vestlevad nii asutusesisesed kui ka -välised eksperdid. Saatekülalised muljetavad loodusest, töökogemustest, seikadest ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia tegemistest. Loodustemaatilisi saateid võib oodata iga kuu viimasel teisipäeval. Taskuhäälingu „Rukkirääk“ nimi on inspireeritud omapärasest linnust – rukkiräägust, kes oma krääkimisega on üks tuntuima häälega linde. Arvatakse, et meie igapäevane sõna „rääkima” arenes sõnast, mis algselt tähendas rääkimist.
Esimeses saates vestleme Tartu Ülikooli loodusmuuseumi entomoloogi Mati Martiniga, kellega räägimemuuseumi uuenevast putukatoast ja teenetemärgist „100 semestrit Tartu Ülikoolis”. Mati Martin meenutab viimase 50 aasta seikasid Tartu Ülikoolis ning muljetab, millised ülesanded asetsevad hetkel tema töölaual. Saate teises osas räägime putukatest ja uutest interaktiivsetest lahendustest uuenduskuuri läbinud putukatoas.
Iga saate lõpus esitame viktoriiniküsimuse, millele saab vastuse järgmise saate alguses. Mati Martini viktoriiniküsimus kõlas järgmiselt:
„Veenusekorvi skelett on vist kõige hapram eksponaat muuseumis. Mis loomarühma see kuulub? Mis ainest selle looma skelett koosneb ja mis seos on Jaapanlaste kultuuril selle liigiga?"
Viska kõrv peale debüütsaatele ja nuputa Mati esitatud viktoriiniküsimust. Rukkirääkimiseni!